/nginx/o/2021/11/27/14226489t1hb6b1.jpg)
Kreeka avas laupäeval veel kaks uut migrandilaagrit.
Kreeka avas veel kaks migrandilaagrit
«Uus ajastu on algamas,» ütles migratsiooniminister Notis Mitarachi, teatades laagrite avamisest Lerose ja Kosi saarel.
«Me vabastame meie saared migratsiooniprobleemist ja selle tagajärgedest,» ütles ta. «Vaatepildid, mida me kõik mäletame aastatest 2015-2019, on nüüd minevik.»
Kreeka oli üks peamisi «väravaid» rohkem kui miljonile asüülitaotlejale - peamiselt süürlastele, iraaklastele ja afgaanidele - kes saabusid 2015. aastal Euroopasse. Kreeka Egeuse mere saared on aga peamine värav Türgi kaudu saabujatele.
Afganistani kriis suurendas kartusi uue migratsioonilaine pärast.
Laagreid ümbritseb traataed, kasutusel on jälgimiskaamerad, röntgen-skännerid ja magnetuksed. Laagri väravad on öisel ajal suletud.
Samas on laagrites kraanivesi, WCd ja rohkem turvalisust, mis puudusid eelmistes kinnipidamiskohtades.
Kreeka avas esimese sellise laagri septembris Samose saarel ning kavatseb avada veel kaks - ühe Lesbosel ja teise Chiosel.
Euroopa Liit on lubanud toetada uute laagrite rajamist 276 miljoni euroga.
Vabaühendused ja abiorganisatsioonid on aga mures laagrite struktuuri ja kinnise režiimi pärast, öeldes, et inimeste liikumist laagrites ei tohiks piirata.
ÜRO hinnangul elab praegu Kreekas umbes 96 000 põgenikku ja asüülitaotlejat.