Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Hiina ja Vene suursaadik taunisid ühisartiklis USA demokraatiatippkohtumist

Venemaa saatkond Washingtonis. FOTO: Mandel Ngan / AFP / Scanpix

Hiina ja Venemaa suursaadik USAs avaldasid harukordse ühisartikli, milles kritiseerisid Ühendriikide presidendi Joe Bideni plaani korraldada demokraatlike riikide virtuaalne tippkohtumine, millest mõlemad suurriigid rõhutatult kõrvale jäeti.

Nimetades USA plaani «tema külma sõja mentaliteedi ilmseks tooteks», ütlesid Hiina suursaadik Qin Gang ja tema Vene kolleeg Anatoli Antonov, et 9.-10. detsembrile kavandatud üritus «suurendab ideoloogilist vastasseisu ja lõhestatust maailmas, luues uued eraldusjooned».

Tippkohtumine täidab ühe Bideni kampaanialubaduse edendada maailmas demokraatiat ajal, mil autokraatlikud valitsused on tõusuteel.

Kuid kui USA välisministeerium avaldas teisipäeval nimekirja umbes 110 kutsutud riigist, kelle seas ei olnud Venemaad ja Hiinat, oli Moskva ja Pekingi reageering raevukas.

Hiinat vihastas eriti Taiwani kutsumine, mida Peking peab endale kuuluvaks.

Suursaadikud tuletasid konservatiivses ajakirjas National Journal avaldatud arvamusartiklis meelde USA sõnu, et «demokraatiat saab ellu viia mitmel viisil ning ükski mudel ei saa sobida kõigile riikidele».

Suursaadikud rõhutasid, et «ühelgi riigil ei ole õigust hinnata maailma laia ja mitmekesist poliitilist maastikku ühe mõõdupuuga».

Hiina ja Vene suursaadik ütlesid otsesõnu USAd nimetamata, et sõjad ja konfliktid, mis on valla päästetud demokraatia levitamise nimel, «õõnestavad rängalt piirkondlikku ja rahvusvahelist rahu, julgeolekut ja stabiilsust».

«Pommitamised Jugoslaavias, sõjaline sekkumine Iraagis, Afganistanis ja Liibüas, ning »demokraatlik üleminek« ei ole toonud midagi peale kahju,» kirjutasid nad arvamusartiklis.

Suursaadikud rõhutasid lõpetuseks, et riigid peaksid praktiseerima vastastikust austust ja koostööd.

Lisaks Venemaale ja Indiale ei ole demokraatiatippkohtumisele kutsutute seas ka Ungarit ja Türgit.

Tagasi üles
Back