K, 7.12.2022

Teadlased: jääkarud on hakanud põhjapõtru sööma

AFP/BNS
Teadlased: jääkarud on hakanud põhjapõtru sööma
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Näljane jääkaru Svalbardi rannikul. Foto on illustreeriv.
Näljane jääkaru Svalbardi rannikul. Foto on illustreeriv. Foto: OLIVIER MORIN/AFP/Scanpix

Esmakordselt on filmile jäädvustatud stseen, kuidas jääkaru ajab põhjapõdra vette, tirib sealt kaldale ja pistab nahka. Merejää sulamine tähendab ka seda, et Arktika kuningas jääkaru peab oma toidulauda muutma.

Dramaatiline pilt leidis aset Norra Svalbardi saarestikus (Teravmägedel) 21. augustil 2020 ehk suvel, kui merejää taandumine viis endaga kaasa ka hülged, kes moodustavad jääkarude peamise toidulaua.

Lähedal asuva Poola uurimisjaama meeskond jäädvustas esmakordselt kaamerasilmaga, kuidas jääkaru põhjapõtra küttis. Videol on näha, et noor emakaru ajab põhjapõdrapulli jäisesse vette, selle siis kinni püüab ja uputab ning seejärel kaldal ära sööb.

«Kogu olukord oli nii hämmastav, et vaatasid nagu dokumentaalfilmi,» ütleb Izabela Kulaszewicz, Gdański ülikooli bioloog.

Koos veel kahe teadlasega kirjutas ta sellest artikli teadusajakirjale Polar Biology.

Svalbard asub põhjapoolusest umbes 1000 kilomeetri kaugusel ja seal elab umbes 300 jääkaru ning 20 000 põhjapõtra.

Artikli autorite kinnitusel on märke, mille alusel saab oletada, et viimastel aastakümnetel on jääkarud asunud ühe enam põhjapõtru küttima.

Selleks on teadlaste meelest kaks otsustavat tegurit. Esiteks jätab taanduv merejää karud pikemaks ajaks maale ning teiseks on põhjapõtrade arvukus Svalbardis 1925. aastal kehtima hakanud jahikeelust alates pidevalt kasvanud.

Siiski on ka teadlasi, kes leiavad, et ühe filmitud juhtumi üldistamisega ei saa liiga kaugele minna.

«Kui jääkarud tapsid põhjapõtru 1950-ndatel ja 60-ndatel, olnuks väga väike võimalus seda näha, sest siis oli seal vähe inimesi, ja ka karusid ja põhjapõtru oli vähe,» kirjeldab muutunud olukorda Alberta ülikooli professor Andrew Derocher.

«Nüüd on kaasaegse meedia puhul kõigil kaamerad, sotsiaalmeedia ja »uudised« levivad kiirelt,» märgib ta.

Siiski väidavad Poola uurijad, et nägid sama jääkaru ka mõni päeva hiljem juba teist põhjapõdrakorjust õgimas.

«Põhjapõdrad võivad olla olulised, vähemalt mõne jääkaru jaoks, kui nad peavad pikemat aega maal viibima,» ütleb artikli kaasautor Norra ekspert Jon Aars.

Mis puudutab tulevikku, siis suuremas ohus on jääkarud, mitte põhjapõdrad.

«Jääkarude populatsiooni vastupidamiseks pole piisavalt jääd,» leiab Derocher. Ta pelgab, et Barentsi mere jääkarude populatsioon, mis hõlmab ka Svalbardi saarestiku, võib selle sajandi jooksul lakata olemast.

Märksõnad
Tagasi üles