NATO hoiatab Venemaad Ukrainasse tungimast (4)

Copy
NATO peasekretär Jens Stoltenberg alliansi välisministrite kohtumisel Riias.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg alliansi välisministrite kohtumisel Riias. Foto: GINTS IVUSKANS/AFP/Scanpix

NATO hoiatas teisipäeval Venemaad, et Ukrainasse tungimine läheb talle kalliks maksma, kuid Venemaa president Vladimir Putin ei soovitanud Läänel Kremli «punastest joontest» üle astuda.

Teisipäeval lõppes Riias NATO välisministrite kohtumise esimene päev, kus arutati ohu üle, mida nähakse Vene vägede koondumises Ukraina piirile.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg. Foto: POOL/REUTERS

«Mis tahes tulevane agressioon Ukraina vastu läheb Venemaale kalliks maksma ning sel on Venemaa jaoks tõsised poliitilised ja majanduslikud tagajärjed,» ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg pärast kohtumist.

Ta märkis, et alliansi liikmesriigid võivad kehtestada Moskvale majandussanktsioonid ja anda poliitilise vastuse.

«Me peame olema valmis halvimaks ja viima Venemaani sõnumi, et ta ei tohi korraldada sõjalist sissetungi Ukrainasse,» rõhutas Stoltenberg.

Ka USA välisminister Antony Blinken hoiatas Venemaad tõsiste tagajärgede eest, kui too peaks Ukrainasse tungima.

2014. aastal Ukrainale kuuluva Krimmi annekteerinud ja Ida-Ukraina separatiste toetav Moskva eitab aga kategooriliselt sissetungi kavandamist ja süüdistab hoopis NATO-t pingete õhutamises.

President Vladimir Putin ütles teisipäeval, et lääneriikide ja Ukraina sõjaväeõppused ja muud sammud ohustavad Venemaa julgeolekut, ning hoiatas Kremli «punaste joonte» ületamise eest.

Venemaa riigipea Vladimir Putin.
Venemaa riigipea Vladimir Putin. Foto: Sputnik/Scanpix

«Vaadake, nad rääkisid Venemaa võimalikust sissetungist Ukrainasse aasta algul. Aga seda ei juhtunud,» sõnas Putin.

«Asi ei ole sissetungimises või mitte sissetungimises, võitlemises või mitte võitlemises. Küsimus on suhete parandamises,» ütles Putin ja lisas, et tähtis on arvestada kõigi poolte julgeolekuhuvidega. «Kui me püüame siiralt seda saavutada, ei tunne keegi end ohustatuna.»

Pinged Moskva ja Brüsseli vahel on viimasel ajal kasvanud ning NATO-le teeb muret Vene vägede koondumine Ukraina piirile. Ka kevadel viis Venemaa Ukraina piirile umbes 100 000 sõdurit, kuid teatas hiljem vägede äratoomisest.

NATO diplomaatide sõnul on Putini seekordsed kavatsused blokile ebaselgeks jäänud, aga ministrid arutavad tegevust juhuks, kui Vene väed peaksid Ukrainasse sisenema. Allianss püüab Kremlile näidata, et Ukraina ründamisel on tõsised tagajärjed, kuid üritab samas mitte provotseerida Moskvat agressioonile.

Kaalutakse Ukraina täiendavat sõjalist toetamist ja NATO idatiiva vägede tugevdamist. Rõhutatakse aga, et alliansi kollektiivkaitse leping ei hõlma Ukrainat.

Stoltenberg soovitas teisipäeval mitte segi ajada oma liikmete toetamist Põhja-Atlandi lepingu raames ja abi partneritele nagu Ukraina.

Eesti välisminister Eva-Maria Liimets: olukord NATO piiride ääres on liitlaste teravdatud tähelepanu all

Eva-Maria Liimets.
Eva-Maria Liimets. Foto: TOMS KALNINS/EPA/Scanpix

Välisminister Eva-Maria Liimets ütles tänast NATO välisministrite kohtumise esimest päeva kokku võttes, et NATO piiride ääres toimuv on liitlaste teravdatud tähelepanu all.

Liitlased näevad Vene vägede koondumist Ukraina piiri lähedal selgelt nii Ukrainat kui Euroopa julgeolekut tervikuna ohustavana. «Liitlased kutsusid Venemaad üles seda tegevust viivitamatult lõpetama,» ütles välisminister Liimets.

Välisministrid leidsid, et tuleb jätkata NATO idatiiva kaitse- ja heidutushoiaku kohandamist. «Nüüd on parim aeg ja võimalus ühtlustada liitlaste vaateid NATO idatiiva julgeolekuolukorra- ja valupunktidele, millest üks on kindlasti Venemaa tegevus,» märkis Liimets. 

«Oleme tänulikud liitlastele nende panuse eest Balti regiooni julgeolekusse. Siit tuleb minna edasi ja ellu viia kõik seni vastu võetud kaitse- ja heidutushoiaku otsused, nt planeerimise, tugevduse, väestruktuuri moderniseerimise vallas,» lisas ta.

Alliansi välisministrid avaldasid kahetsust, et Venemaa on NATOga diplomaatilise suhtluse kanalid sulgenud, kuigi just praegusel ajal oleks konstruktiivne dialoog Venemaaga vajalik. NATO on dialoogiks endiselt avatud.

Teise olulise teemana käsitleti Valgevene võimude vaenutegevust Läti, Leedu ja Poola piiridel. «Jõhker manipuleerimine inimeludega, püüded NATOt ja Euroopa Liitu lõhestada, diskrediteerida – see vajab ühest vastust ja NATO toetab kindlalt oma liitlasi, kes on suurima surve all,» rõhutas minister.

Täna õhtul arutavad välisministrid veel NATO tulevikku, sealhulgas NATO järgmist strateegilist kontseptsiooni.

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles