INTERVJUU ⟩ Juhan Parts: miljardid eurod ELi abi pole Ukrainas soovitud tulemusi toonud

Selleks, et Ukraina oleks Euroopa väärtustel põhinev õigusriiklik ruum, peab Ukraina vähem lubama ja rohkem tegema, ütleb Juhan Parts. Foto: Eero Vabamägi

Kuigi Ukraina on viimased kaheksa aastat olnud Euroopa kursil, vohab riigis jätkuvalt korruptsioon ja vajalike reformide elluviimine on olnud vaevarikas. Euroopa Kontrollikoja liikme Juhan Partsi juhtimisel koostatud eriaruanne korruptsioonist Ukrainas heidab valgust puudujääkidele, mis on Ukrainas reformide elluviimisel esinenud. Euroopa Liit, kes vahemikus 2014–2020 andis Ukrainale peaaegu kaheksa miljardi euro ulatuses toetusi, on kontrollikoja hinnangul olnud reformide edukuse suhtes liiga optimistlik ja aruande järgi pole need summad ELi seatud eesmärke saavutanud.

Teie juhtimisel koostas Euroopa Kontrollikoda raporti korruptsioonist Ukrainas. Raportist selgus, et kuigi Euroopa Liit on investeerinud 2014. aastast Ukrainasse 7,8 miljardit eurot, on korruptsiooni seal endiselt palju. Kuhu kõik see raha kadus?

Ei ole õige küsida, kuhu see kadus. Me räägime tulemuslikkusest. Kas need eesmärgid, mis on püstitatud, saavutati või mitte? Selles suhtes on see järeldus ärritav. Eesmärk ei ole ju mitte midagi vähemat – ja selle on ka Euroopa Liit ise eesmärgiks püstitanud, mitte ainult Ukraina – kui see, et Ukraina oleks Euroopa väärtustel põhinev õigusriiklik ruum. On olnud väga palju initsiatiive. Seega, me ei saa rääkida siin mingist kadumisest, et keegi viis raha kuskile ära, vaid järeldus on, et tegelikud tulemused reaalses elus ei ole sellised, nagu eesmärgiks seati. Me räägime ikkagi toimivast õigusriigist või püüdlemisest selle poole.