/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2011/11/11/829120t1h5775.jpg)
Venemaa välisministeerium taunis kolmapäeval riigikogus teisipäeval vastu võetud iseseisvuse taastajate tunnustamisavaldust, nimetades seda ajaloo võltsimiseks.
Venemaa taunis riigikogu tunnustusavaldust iseseisvuse taastajatele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kahjuks on soov kinnistada avalikus teadvuses müüti niinimetatud nõukogude okupatsioonist, ning panna võrdusmärk fašistliku Saksamaa ning Euroopa pruunist katkust vabastanud Nõukogude Liidu vahele muutunud ametliku Tallinna jaoks kinnisideeks,» ütles oma kommentaaris Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova.
Välisministeeriumi pressiesindaja sõnul vaikivad Eesti võimud seejuures teadlikult maha fakti, et hitlerlikul režiimil, milles teenisid Waffen-SSi kohalikud leegionärid, ei olnud kavas abistada Eestit omariikluse taastamisel, mis likvideeriti natsi-Saksamaa agressiooni tulemusena.
«Eesti parlamendis vastu võetud avaldus, milles vaatamata ilmselgetele ajaloolistele faktidele ettekavatsetult võltsitakse minevikusündmusi, nagu ka president T. H. Ilvese hiljutine tunnustus riiklike aumärkidega endistele fašistlikele käsilastele, on vastuolus Eesti poole korduvate avaldustega kavatsusest arendada heanaaberlikke suhteid meie riigiga,» seisab kommentaaris.
Välisministeeriumi pressiesindaja ei täpsustanud, keda ta aumärkide saajate seas «fašistlike käsilastena» silmas pidas.
Riigikogu võttis teisipäeval 71 poolthäälega vastu avalduse, millega tunnustas neid kodanikke, kes aitasid riiki luua või omariiklust de facto taastada.
«Võttes aluseks Eesti Vabariigi põhiseaduse ja lähtudes sellest, et tulenevalt rahvusvahelisest õigusest ei katkenud Teises maailmasõjas okupeeritud Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus, avaldab riigikogu tunnustust Eesti Vabariigi kodanikele, kes tegutsesid Nõukogude Liidu või natsionaalsotsialistliku Saksamaa okupatsiooni aastatel Eesti Vabariigi de facto taastamise nimel. Riigikogu mõistab hukka Nõukogude Liidu ja natsionaalsotsialistliku Saksamaa repressiivse poliitika ning nende isikute tegevuse, kes nimetatud režiimide teenistuses on toime pannud inimsusvastaseid kuritegusid, sõltumata nende kodakondsusest ja kuritegude toimepaneku kohast,» seisab avalduses.
Algatajad märkisid eelnõu seletuskirjas, et Eesti nagu iga demokraatliku ja enda ajalugu mäletava riigi moraalne kohus on tunnustada neid kodanikke, kes aitasid riiki luua või omariiklust de facto taastada.
«Okupatsioonirežiimidele sõna ja teoga vastupanu osutanutele tunnustust avaldades rõhutab Eesti rahvaesindus: mitte kedagi, kes on seisnud Eesti Vabariigi eest, ei vaikita maha ega unustata. Riigikogu avalduse eesmärk on tunnustada neid, kes hoolimata natsistlikust või kommunistlikust okupatsioonist ei kaotanud usku iseseisva Eesti Vabariigi väärtustesse ja astusid tegelikke samme Eesti Vabariigi taastamise nimel,» põhjendasid eelnõu algatajad avalduse vajalikkust.
Avalduse poolt oli 71 riigikogu liiget, vastu või erapooletuks ei jäänud keegi. Avalduse poolt hääletasid saadikud kõikidest fraktsioonidest. Kohal olnud saadikutest jätsid hääletamata valdavalt Keskerakonna saadikud. Samas jätsid hääletamata ka näiteks reformierakondlased Tarmo Leinatamm, Terje Trei ja Andrei Korobeinik.