USA kaitsekoostööamet on heaks kiitnud mereväefregattide võimaliku müügi Ateenale, teatas Ühendriikide välisministeerium reedel väljakutsest septembris avalikustatud Prantsusmaa ja Kreeka tehingule.
USA pakub Kreekale Prantsusmaaga konkureerides fregatilepingut
Amet andis rohelise tule nelja Lockheed Martini lahingufregati müügiks 6,9 miljardi dollari eest vaid 10 nädalat pärast seda, kui Ateena allkirjastas Pariisiga vastastikuse mõistmise memorandumi sarnase tehingu kohta Prantsusmaaga.
Heakskiidu sai ka 2,5 miljardi dollari suurune Lockheedi programm Kreeka MEKO-klassi fregati uuendamiseks, sealhulgas relvasüsteemide ja elektroonika lisamiseks ja uuendamiseks.
Teade viitab, et Pariisi ähvardab ilmajäämine järjekordsest relvatehingust pärast seda, kui Austraalia loobus septembris Ühendriikide kasuks tohutust allveelaevaostust Prantsusmaalt, rikkudes mõneks ajaks Washingtoni ja Pariisi suhted.
Prantsusmaa kutsus tollal tagasi oma suursaadikud USA-s ja Austraalias, nimetades noahoobiks selga Canberra loobumist miljardite eurode suurusest leppest ning USA tuuma-allveelaevade eelistamist Prantsuse tavalaevadele.
Kaks nädalat pärast tüli allkirjastas Kreeka peaminister Kyriakos Mitsotakis president Emmanuel Macroniga vastastikuse mõistmise memorandumi Prantsusmaalt kolme ja võib-olla isegi nelja Belharra fregati ostuks kolme miljardi euro (3,5 miljardi dollari) eest.
Prantsusmaa peaks hakkama neid aluseid tarnima alates 2024. aastast.
Prantsusmaa-Kreeka memorandumi kohaselt on pooltel lõpliku kokkuleppeni jõudmiseks aega aasta lõpuni.
Macron on loodetavat kokkulepet Kreekaga nimetanud osaks strateegilise partnerluse süvendamisest.
«Lepe on julge esimene samm Euroopa strateegilise autonoomia poole,» ütles Prantsuse president memorandumi allkirjastamise tseremoonial Élysée palees koos Mitsotakisega.
Macroni sõnul näitab Ateena otsus usaldust Prantsuse kaitsetööstuse vastu.
Macron on pikalt rõhutanud, et Euroopa peab arendama enda kaitsevõimekust ja vähendama sõltuvust Ühendriikidest.