Uus-Kaledoonias peetakse otsustav iseseisvusreferendum
/nginx/o/2021/12/11/14253874t1h1d96.jpg)
Prantsuse Vaikse ookeani territoorium Uus-Kaledoonia viib pühapäeval läbi kolmanda ja viimase iseseisvusreferendumi.
Austraaliast 2000 kilomeetrit itta jäävale Vaikse ookeani saarestikule on 1988. aasta leppega ette nähtud kolm iseseisvusreferendumit.
Niinimetatud Nouméa leppe järgi on 270 000 elanikuga Uus-Kaledoonial võimalik 2022. aastaks läbi viia kolm hääletust Prantsusmaast lahkulöömise üle, kui seda taotleb vähemalt kolmandik kohalikust parlamendist.
2018. ja 2020. aastal lükati iseseisvus tagasi, nüüd tuleb 185 000 valijal vastata viimast korda küsimusele: «Kas sa tahad, et Uus-Kaledoonia nõustuks täieliku suveräänsusega ja saaks iseseisvaks?»
Prantsusmaa peab end India ja Vaikse ookeani piirkonnas oluliseks otsustajaks, kuna tal on seal meretagused alad nagu Uus-Kaledoonia. Viimasel ajal on Pariisi suhted piirkondlike liitlastega pingestunud. Austraalia vihastas Prantsusmaad septembris otsusega osta allveelaevu tema asemel USA-lt.
President Emmanuel Macron on aga kinnitanud, et Prantsuse riik jääb Uus-Kaledoonia referendumil täiesti erapooletuks, tagades vaid selle tõrgeteta läbiviimise.
Valimisjaoskonnad avatakse laupäeva hommikul kell 8.00 (Eesti aeg reede õhtu 23.00) ja suletakse kell 18.00 (pühapäeval kell 7.00). Tulemusi on oodata mõni tund hiljem.
Iseseisvumisele heidab varju Hiina kasvav võimsus piirkonnas. Asjatundjad kahtlustavad, et Prantsusmaast sõltumatuna on Uus-Kaledoonia Pekingi lähenemiskatsete eest kaitsetum.
Eriti huvitavad Hiinat saarestiku suured niklivarud. Hiina on juba praegu Uus-Kaledoonia suurim metalliekspordiklient.
Teistest piirkonna riikidest nagu Fidži, Vanuatu, Saalomoni saared ja Paapua Uus-Guinea on juba saanud Hiina satelliidid, ütleb rahvusvaheliste suhete analüütik Bastien Vandendyck.
Iseseisvuse pooldajad boikoteerivad pühapäevast hääletust ja nõuavad, et see lükataks septembrisse, sest koroonapandeemia tõttu ei olevat võimalik ausat kampaaniat läbi viia.
Uus-Kaledoonia pääses esimesest koroonalainest üsna terve nahaga, aga pärast deltavariandi levikut on COVID-19 nõudnud saartel ligi 300 inimese elu.
Prantsuse valitsus ei olnud siiski referendumi edasilükkamisega nõus, öeldes, et viiruse levik on nüüdseks pidurdunud ja nakatumisnäitaja on langenud 80-100-ni 100 000 inimese kohta.