Euroopa Komisjoni ettepanek: kontrolli taaskehtestamine sisepiiridel jäägu viimaseks abinõuks

Schengen. Foto: WOLFGANG RATTAY/REUTERS

Euroopa Komisjon tegi ettepaneku Schengeni ala eeskirjade ajakohastamiseks, et tugevdada Schengeni ala juhtimist. Muudatuste eesmärk on parandada koordineerimist ELi tasandil ning anda liikmesriikidele paremad vahendid probleemide lahendamiseks nii ELi välispiiri kui ka Schengeni ala sisepiiride haldamisel.

Ettepaneku kohaselt peab kontrolli taaskehtestamine sisepiiridel jääma viimaseks abinõuks. Lisaks luuakse ka vahendid välispiiri paremaks haldamiseks rahvatervise kriisis, tuginedes COVID-19 pandeemia õppetundidele.

Siseasjade voliniku Ylva Johanssoni sõnul on pandeemia on selgelt näidanud, et Schengeni ala on ELi majanduse ja ühiskonna jaoks väga tähtis. «Tänaste ettepanekutega tagame, et piirikontroll kehtestatakse viimase abinõuna, ühise hindamise alusel ja ainult nii kauaks kui vaja. Me anname liikmesriikidele vahendid nende ees seisvate probleemide lahendamiseks. Samuti tagame, et ELi välispiiri hallatakse ühiselt, sealhulgas olukordades, kus rändajaid kasutatakse poliitilistel eesmärkidel,» sõnas Johansson.

Koordineeritult ühiste ohtude vastu

Uued eeskirjad võimaldavad nõukogul kiiresti vastu võtta siduvad eeskirjad, millega kehtestataks rahvatervisele avalduva ohu korral ajutised reisipiirangud välispiiril. Erandeid tehakse vältimatu reisivajadusega inimestele ning liidu kodanikele ja elanikele. Sellega tagatakse, et reisipiiranguid kohaldatakse ühetaoliselt.

Luuakse Schengeni kaitsemehhanism, et saaks ühiselt reageerida sisepiiridel olukordades, kus oht mõjutab suuremat osa liikmesriike. Uue kaitsemehhanismiga saab ühise ohu puhul anda nõukogu otsusega loa sisepiirikontrolli kehtestamiseks enamikus liikmesriikides.

Alternatiivid sisepiirikontrollile

Ettepaneku eesmärk on soodustada sisepiirikontrolli asemel alternatiivide kasutamist ja tagada, et kontroll sisepiiridel jääks viimaseks abinõuks.

• Uus kord sisepiirikontrolli taaskehtestamiseks. Ka edaspidi peab liikmesriik, kes soovib taastada kontrolli sisepiiridel, hindama selle asjakohasust ja tõenäolist mõju isikute vabale liikumisele. Uute eeskirjade kohaselt peavad liikmesriigid lisaks hindama kontrolli taaskehtestamise mõju piirialadele. Kui liikmesriik soovib sisepiirikontrolli pikendada, peab ta kõigepealt hindama alternatiivide otstarbekust (nt sihipärased politseikontrollid ja tõhustatud politseikoostöö). Rohkem kui kuue kuu pikkuste pikendamiste puhul tuleks esitada riskihindamine. Kui sisepiirikontroll on kehtinud 18 kuud, esitab komisjon arvamuse selle proportsionaalsuse ja vajalikkuse kohta. Igal juhul ei peaks ajutised piirikontrollid kestma kauem kui kaks aastat, välja arvatud väga erandlikel asjaoludel.
• Alternatiivide kasutamine. Kooskõlas uue ELi politseikoostöö seadustikuga rakendatakse Schengeni eeskirjadega sisepiirikontrolli asemel muude võimaluste kasutamist. Näiteks sagedasemad ja operatiivsemad politseikontrollid piirialadel, mis ei ole samaväärsed piirikontrolliga.
• Sisepiirikontrolli mõju piiramine piirialadel. Kuna pandeemia avaldas mõju tarneahelatele, tuleks sellega tulevikus arvestada ja piirikontrolli taastavad liikmesriigid peaksid piirama selle mõju piirialadele ja siseturule. Näiteks võidakse lihtsustada piiriüleste töötajate liikumist üle piiri ning luua rohelisi transpordikoridore esmatarbekaupade sujuvaks liikumiseks.
• Schengeni alal loata liikumise takistamine. Uute eeskirjade kohaselt võib loata liikumise puhul sekkuda ühiste politseioperatsioonide ajal. Lisaks võivad liikmesriigid vaadata läbi kehtivaid kahepoolseid tagasivõtulepingud ja sõlmida uusi.

 

Paremad võimalused rände ärakasutamisega seotud olukordade haldamisel

Eeskirjadega nähakse ette meetmed, mida liikmesriigid võivad ELi välispiiri kaitseks võtta olukorras, kus rändajaid kasutatakse poliitilistel eesmärkidel. Näiteks võidakse piirata piiriületuspunktide arvu ning tugevdada piirivalvet.

Lisaks teeb komisjon ettepaneku võtta täiendavaid meetmeid ELi varjupaiga- ja tagasisaatmiseeskirjade raames, et selgitada, kuidas saavad liikmesriigid sellistes olukordades reageerida. See hõlmab võimalust pikendada varjupaigataotluste esitamise tähtaega kuni nelja nädalani ja vaadata piiril läbi kõik varjupaigataotlused, välja arvatud meditsiiniliste juhtumite puhul. Liikmesriikidel on samuti võimalus kehtestada erakorraline menetlus rändajate tagasisaatmiseks.

Olgu lisatud, et Schengeni ala 26 riigis elab üle 420 miljoni inimese. Ligi 1,7 miljonit inimest elab ühes, aga käib tööl mõnes teises Schengeni riigis. Iga päev ületab Schengeni riikide vahelisi piire 3,5 miljonit inimest.