:format(webp)/nginx/o/2017/03/21/6477779t1h61f7.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/05/17/15327035t1h2447.jpg)
Jalalabad on Afganistani suuruselt viies linn, mis asub riigi idaosas Pakistani piiri ääres. Puhas puštude kant. Puštud omakorda on Talibani peamine baas rahva seas.
Jalalabad on Afganistani tuk-tukinduse pealinn. Neid kollaseid mootoriga taksorollereid sebib seal ringi nagu putukaid kevadisel aasal. Neid on tuhandeid.
Sõit maksis kuni viimase ajani 10 afgaani (8,5 eurosenti), aga kiire inflatsiooni tõttu olla mõned päevad tagasi sõiduhinda tõstetud 20 afgaanile (17 senti). See on kohalikele kõva pauk. Piltlikult: enne maksis sõit ühe leiva hinna, nüüd kahe leiva hinna. (Ma pean küll tunnistama, et ma ei tea, kui pikalt selle raha eest sõita saab.)
/nginx/o/2021/12/14/14260473t1h9621.jpg)
Tuk-tukkide tõttu on Jalalabadi liiklus tõeline kaos, sest need kollased mutu-motokad üritavad kõikjale vahele pressida, nagu tõestab ka meie video. Liiklus on siin kaos muidugi kõikides suurtes linnades, aga Kabulis näiteks pole neid tuk-tukke vähemalt segamas.
Raha pole, aga äri käib
Eks nad vahel sõidavad kellelegi otsa ka. Haiglas nägime kiirabis koomas kaheksa-aastast poisikest, kellele tuk-tuk otsa põrutas. Nagu ma aru saan, siis saab juht sellise asja eest kõigepealt kohapeal korraliku keretäie, siis šariaadikohtus vangistuse, mis ei pidavat olema siiski väga pikk, sest ikka juhtub õnnetusi.
Küll aga peab juhi pere poisi perele viima kompensatsiooni lammaste ja raha näol. Kompensatsiooni suurusest sõltub, kas poiss jääb elama või mitte. Nagu meie tõlk kommenteeris: Afganistanis on kõik jube kalliks muutunud, aga inimelu on ainuke asi, mis on odavaks jääanud.
Eriti oli tuk-tukke muidugi Jalalabadi kesklinnas, mis on ausalt öeldes üks suur bazaar ehk turg. Kõikjal on tänavaääred vallutanud letid, mis osaliselt asuvad sõiduteel, kahandades niigi seda ahtakest sõiduruumi.
Ausalt öeldes tekkis sellest suurest kauplemisest teatud dissonants mu ajus. Kõik kordavad, et vaesus on enneolematu, rahval pole raha süüa osta, aga kõik ümberringi muudkui müüvad ja müüvad nii kaugele kui silm ulatub. Ja ei ütleks, et ka kohalikes söögikohtades vaikus valitseks. Sööjaid täis. Jalalabad on muidugi suur linn, mitteametlikult pool miljonit elanikku. Eks selle massi peale leidub alati ostjaid. Müüjaid leidub nagunii.
/nginx/o/2021/12/14/14260468t1head1.jpg)
Isegi juuksurid ja habemeajajad olid turul kundedele lähemale tulnud ja oma lauad-toolid-peeglid otse turutänavale tõstnud. Värske õhu käes on kindlasti loomingulisem lõigata. Oleks isegi oma Afganistani-habet piiranud, aga polnud kindel, kui puhtad olid nende habemenoad.
/nginx/o/2021/12/14/14260469t1h2d3e.jpg)
Rahavahetajad on idamaise bazaari stammkunded juba ajalooliselt. Neid oli palju, aga suurt tungi polnud näha. Mis on jällegi loogiline, teades rahva massilist vaesumist. Dollariomanik on praegu Afganistanis samasugune kunn nagu 1990ndate alguses Eestis Soome marga omanik.
Vaesus kasvab iga päevaga
Kohaliku raha afgaani kurss langeb iga päev. Dollar taskus teeb iga päevaga selle omaniku rikkamaks. Kui nädal tagasi tulime, siis maksis dollar mõne kopka üle tuhande afgaani, täna vahetati juba ligi 1200-se kursiga. Mis tähendab, et kõik kaubad lähevad afgaanide jaoks järjest kallimaks, sest riik ise ei tooda peale juurviljade ja lambaliha suurt midagi.
/nginx/o/2021/12/14/14260471t1h0d73.jpg)
Kogu selle kesklinna tohutu sagimise keskel tuleb kauplejatel leida aeg ja võimalus veel ka palvetamiseks, nagu kord ja kohus ette näeb. Kui palvetamise aeg käes, siis ei saa enam aega ja kohta valida, nagu näiteks selle mehe puhul Eriku fotol. Ümberringi käis tohutu liiklusmöll, aga tema leidis ikka vaba kohakese püha toimingu tegemiseks.
Kindel see, et Allah sellist meest hätta ei jäta. Siis võib isegi tõeks osutuda Talibani juhtide suunis oma hädas kodanikele: küll Allah juba teie ninaesise eest hoolitseb, kui te ise olete korralikud moslemid.
Üks huvitav näide ka turvameetmetest meie hotellis Jalalabadis. Nagu juba mainisin, siis kannab meie hotell sellist ambitsioonikat nime, nagu White House. Väljanägemiselt on see tõesti oma kuulsa nimekaimu sarnane. Sisult kahjuks mitte sinnapoolegi.
See-eest sissesõit hotelli on küll tipptasemel turvavärk. Nagu siseneks kuhugi ülisalajasse kohta. Nimelt on hotelli sissesõidu väravad tehtud lüüsi põhimõttel. Kui sõidad peaväravast sisse, siis ootavad sind järgmised väravad. Neid omakorda ei avata enne, kui esimene värav on sulgenud, auto läbi otsitud ja alles siis avaneb võimalus hotelli õue päriselt sisse tuisata. Ikkagi hoolitsevad oma külaliste eest. Ja eks see näitab ka, et turvalisusega pole veel midagi «kõik tipp-topp».