USA hoiatas Malit Wagneri palgasõdurite kasutamise eest
/nginx/o/2021/06/20/13863866t1h66dc.jpg)
USA välisminister Antony Blinken ärgitas kolmapäeval Mali sõjaväelisi liidreid mitte võtma vastu Vene erasõjafirma Wagner palgasõdureid.
Kahe päeva eest kehtestasid Euroopa Liit ja USA Wagnerile sanktsioonid.
Blinken väljendas rahulolematust sellega, et Mali on tõrjunud pakkumise täiendavate ÜRO rahuvalvajate saatmise kohta ning kaalub Wagnerit.
«Wagneri väed, mis on teada destabiliseeriva tegevuse ja inimõigusrikkumiste poolest, ei too Malisse rahu, vaid destabiliseerivad riiki veel enam,» ütles Blinken avalduses.
«Me ärgitame Mali üleminekuvalitsust mitte suunama mujale eelarve väheseid vahendeid Mali relvajõudude võitluseks terrorismi vastu,» ütles Blinken.
Riigi jõukus tuleks Blinkeni sõnul suunata Mali rahvale ja mitte välisjõududele, kel on kohalike elanike tagakiusamise ja võõrustajariikide kontrolli õõnestamise ajalugu oma territooriumi üle.
USA välisministri sõnul läheb Wagneri palgasõdurite palkamine Malile maksma 10 miljonit dollarit kuus.
Lääne-Aafrikas asuv Mali on pöördunud Wagneri poole, mil endine koloniaalvõim Prantsusmaa on vähendamas kaheksa aastat kestnud sõjaoperatsiooni džihadistide vastu.
Wagneri palkamise suhtes väljendab tõenäoliselt muret ka Prantsuse president Emmanuel Macron oma Mali visiidil järgmisel nädalal.
Venemaa eitab igasugust seost Wagner Groupiga, kuid üksust seostatakse Jevgeni Prigožiniga, president Vladimir Putini lähedase ärimehega.
Venemaa kuulutas EL-i sanktsioonid Wagneri vastu Lääne hüsteeriaks, süüdistades endisi koloniaalriike kadeduses, kuna Aafrika ja Lähis-Ida riigid pöörduvad uute partnerite poole.