Intervjuu ⟩ Lété: kui võitlus puhkeb, peab Ukraina sõdima üksi

Ukraina sõdur Donetski oblastis Avdijivka lähedal. Foto: Anatoli Stepanov/AFP/Scanpix

Ukraina vajab praegu peaasjalikult kaht asja: NATO liikmesuse tegevuskava ja ründerelvi, ütleb mõttekoja German Marshall Fund vanemteadur Bruno Lété.

Mängu nimi siin Brüsselis paistab praegu olevat Venemaa heidutamine mitte tegema seda, mida iganes ta võiks tahta teha Ukraina vastu. Mis on kõige mõjusamad sammud, mis on astutud, või lubadused, mis on antud juhuks, kui Venemaa peaks seal midagi tegema?

Esiteks peame mõistma, et see, mis Euroopa idaserval juhtub – olgu vägede koondamine Ukraina piiridel või Valgevene saadetavad immigrandid –, ei puuduta ainult Ukrainat, vaid Euroopat tervikuna. Põhimõtteliselt üritab Venemaa praegu Euroopa julgeolekuarhitektuuri vastavalt oma standarditele ümber kujundada.

Kui meie laseme asjadel juhtuda Ukrainas, tunneb Venemaa, et tal on jõudu esitada uusi nõudmisi, mis puudutavad isegi veel rohkem Euroopa südamaad. Järgmine sihtmärk võiks olla Baltimaad või Poola. Mistap on väga tähtis peatada nüüd kohe igasugused katsed destabiliseerida selliseid riike nagu Ukraina, Poola või Euroopa idaserv laiemalt.

Minu hinnangul on Euroopa vastus siiani olnud üsna tagasihoidlik. See on põhinenud suuresti poliitilistel sõnumitel ja sanktsioonidega ähvardamisel. Kuigi mul on hea meel, et seda on tehtud koordineeritult USAga ja Atlandi-ülene koostöö on uue administratsiooniga palju efektiivsem kui vanaga.

Samas on tähtis mõista, et ei EL ega ka NATO ei saada sõdureid Ukrainasse, kui asjad eskaleeruma peaksid. Kui võitlus puhkeb, peab Ukraina sõdima üksi.

Me peame olema realistlikud: Euroopa ei näe tollele konfliktile sõjalist lahendust. Kõik peab tuginema diplomaatiale. Euroopa käsutuses on loomulikult lai valik võimalusi, nii majanduslikke kui ka diplomaatilisi.

Näiteks energeetikas võib kaaluda Nord Stream 2 peatamist. Me võime kaaluda lisasanktsioone, aga ka Venemaa ligipääsu blokeerimist SWIFT-süsteemile panganduses. See oleks neile väga häiriv. Diplomaatiliselt võib mõelda näiteks Venemaa eemaldamisele rahvusvahelisest institutsioonidest, nagu OSCE.

On muidugi küsimus, mil määral on Euroopa valmis neid samme astuma. Olgem ausad, kõik Euroopa riigid pole parima lähenemisega nõus.