L, 28.05.2022

USA avaldas hulga Kennedy atentaadiga seotud saladokumente

BNS
USA avaldas hulga Kennedy atentaadiga seotud saladokumente
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
President saabumas Dallasesse tund enne surma 1963. aasta 22. novembril.
President saabumas Dallasesse tund enne surma 1963. aasta 22. novembril. Foto: Reuters/ScanPix

USA võimud avaldasid kolmapäeval tuhandeid saladokumente president John F. Kennedy atentaadi kohta, mille kohta levib endiselt hulk vandenõuteooriaid, ehkki ametliku versiooni järgi tappis presidendi Lee Harvey Oswald.

Luure Keskagentuuri (CIA) ja Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) dokumentidest nähtub, et uurijad ajasid taga kõiksugu juhtlõngasid, selgitamaks välja, kas Oswald oli kellegagi mestis.

Dokumentide järgi uuriti tema võimalikke sidemeid nõukogude luure, Aafrika kommunistlike rühmituste ja Itaalia maffiaga.

Samuti püüdsid USA võimud luurata ja mõjutada Kuuba kommunistlikku valitsust, millega Oswaldil olid sidemed ja mida Kennedy tahtis kukutada.

1491 dokumenti, enamik neist pikad raportid, avaldati riigiarhiivi veebilehel, kuhu on varem üles pandud veel mitukümmend tuhat dokumenti atentaadi ja sellele järgnenud juurdluse kohta.

USA president John F. Kennedy koos abikaasa Jacqueline'iga hetk enne 22. novembril Dallases toimunud mõrva.
USA president John F. Kennedy koos abikaasa Jacqueline'iga hetk enne 22. novembril Dallases toimunud mõrva. Foto: Repro

Kennedy tapmise ümber on aastakümneid ringelnud vandenõuteooriad, milles ei tunnistata ametliku juurdluse tulemust, et Oswald tegutses üksinda. Mõned usuvad, et Oswald tegutses Kuuba või Nõukogude Liidu suunistel. Teised kahtlustavad aga USA luure ja FBI toega Kuuba-vastaseid aktiviste või poliitrivaale.

President Donald Trump oli neli aastat tagasi 1992. aasta seaduse alusel kohustatud avaldama teabe, mida võimud olid seni saladuses hoidnud.

Väljaanded meenutamas John Kennedy mõrva
Väljaanded meenutamas John Kennedy mõrva Foto: imago stock&people/imago/Levine-Roberts/Scanpix

Trump avaldas üle 53 000 dokumendi, mis tähendas, et avalikkusele oli lõpuks kättesaadav 88 protsenti atentaadiga seotud dokumentidest, teatas riigiarhiiv. Veel mitu tuhat dokumenti on julgeolekukaalutlustel endiselt salastatud.

President Joe Biden lubas tänavu seadusest kinni pidada ja materjalid avaldada, kuid ka tema sattus kriitika alla, kui Valge Maja selle oktoobris edasi lükkas.

Valge Maja on nüüd surve all vaadata ülejäänud dokumendid üle 2022. aasta lõpuks, mil need tuleb avaldada, kui valitsusel nende varjamiseks õigustust ei ole.

Kennedy atentaadi toimikute ekspert Philip Shenon kirjutas kolmapäeval Politicos, et tõenäoliselt on dokumente, mida julgeolekukaalutlustel kunagi ei avaldata. «Kuniks valitsus osa dokumente peidab, toetab see veelgi ideed, et kurjakuulutavatel vandenõuteooriatel Kennedy surma kohta on faktiline alus,» nentis ta.

«Täna on JFK vandenõuteooriad omaks võtnud QAnon, mida FBI peab siseriiklikuks terroriohuks,» lisas ta, viidates USA-s viimastel aastatel populaarsust kogunud vandenõuteoreetikute liikumisele.

Märksõnad
Tagasi üles