/nginx/o/2021/12/16/14264459t1h668c.jpg)
Euroopa Parlament kutsus neljapäeval Euroopa Liitu üles kehtestama sanktsioone Vene ametnikele, kes on seotud õigusliku rünnakuga riigi silmapaistvaima inimõigusrühmituse Memorial vastu.
EL-i seadusandjad tahavad sanktsioone Memoriali represseerimise pärast
Venemaa prokratuur taotleb ülemkohtult Memoriali laialisaatmist välisagendi seaduse väidetava rikkumise eest.
EL-i seadusandjad toetasid ülekaalukalt mittesiduvat resolutsiooni, milles mõistetakse hukka «korduv tagakiusamine ja hiljutised poliitiliselt motiveeritud katsed Memorial sulgeda».
Dokumendis kutsuti «Venemaa võime üles loobuma viivitamatult kõigist Memoriali vastu esitatud süüdistustest ja tagama, et Memorial saaks jätkata turvaliselt oma tähtsat tööd ilma riigi sekkumiseta».
Resolutsioonis paluti Brüsselil «kehtestada EL-i üleilmse inimõiguste sanktsioonirežiimi raames sanktsioonid Venemaa ametnikele, kes on seotud Memoriali ebaseadusliku represseerimise ning selle organisatsioonide ja liikmete vastu algatatud kohtumenetlustega».
Memoriali kohtuprotsess – mille ülemkohus teisipäeval aasta lõpuni peatas – on üks jõulisemaid Moskva samme kodanikuühiskonna ja opositsioonirühmituste ulatuslikul mahasurumisel.
Rühmituse toetajad väidavad, et selle sulgemine tähendaks Venemaa postsovetliku demokratiseerimisprotsessi ajastu lõppu.
Pärast protsessi algust 25. novembril palusid aktivistid president Vladimir Putinilt, et ta sekkuks ühenduse poolel. Vene liider ütles aga oma inimõiguste nõukogus, et Memorial on toetanud «äärmus- ja terroriorganisatsioone».
Ühendust tahetakse sulgeda aastal, mil Putini vastaseid on hakatud maha suruma enneolematu raevuga, sealhulgas Kremli-kriitik Aleksei Navalnõi mürgitamine, vangistamine ja tema organisatsioonide keelustamine.
Memorial loodi 1989. aastal Nõukogude Liidu teisitimõtlejate poolt, kelle seas oli ka Andrei Sahharov.
Memorial on koostanud nimekirja poliitvangidest, kelle seas on Venemaal keelatud usuvähemustesse kuuluvaid inimesi, aga ka Aleksei Navalnõi.