Marokolase Bilal Marjani tõid vanemad Hispaania territooriumile Melilla enklaavi siis, kui poiss oli 17-aastane.
Marjani on pärit Nadorist. Selle kandi rahval on õigus Melillas vabalt päevakaupa käia, tingimusel, et õhtuks lähevad nad Marokosse tagasi. Aga tol õhtul suundusid koju vaid ema ja isa.
Pere oli juba varem kokku leppinud, et poeg jääb Melillasse – alaealisena ei saanud teda deporteerida. Ta suunati Hispaania riigi eestkoste alla ja paigutati elama Purísima noorte migrantide keskusse.
«Emast ja isast lahkumine oli raske. Ma nutsin. Purísima keskus oli nagu vangla. Aga mul ei olnud teist valikut,» meenutab Marjani. Ta on pärit kuuelapselisest perest. Veel üks vend on jõudnud Hispaaniasse, aga seal ka surnud. «Oli õnnetus,» on Marjani napisõnaline.