/nginx/o/2016/04/20/5284199t1ha38b.jpg)
/nginx/o/2021/12/29/14283565t1h85a2.jpg)
- Xi Jinping kinnitati parteikongressil Mao ja Dengiga võrdsele pulgale
- See viitab, et Xi valitakse tuleval aastal kolmandaks ametiajaks tagasi
- Xi juhtimise all on Hiina muutunud rahvusvahelisel areenil agressiivsemaks
- Maineprojektid aitavad kinnistada Xi võimu ja võita sõpru välismaal
Hiina Kommunistliku Partei propagandaametnikel olid 2021. aastal käed-jalad tööd täis: esiteks tähistati juulis pillavalt partei 100. aastapäeva, novembris aga toimus 19. keskkomitee kuues pleenum. Mõlemad sündmused pitseerisid Xi rolli Hiina ümberkujundajana ja valmistasid ette kõige tähenduslikumat aastat Xi karjääris.
«Hiina rahvas ei luba mingil tingimusel ühelgi võõrvõimul meid kiusata, survestada ega orjastada, ja kõik, kes seda üritavad, näevad lõhkiseid päid ja verevalamist Hiina rahva 1,4 miljardist inimesest koosneva suure raudse müüri ees,» kuulutas esimees Xi 1. juulil Tiananmeni väljakul.
Partei 100. aastapäeva pidustustel peetud kõne kõlab nagu sõjakuulutus või vähemalt annab mõista, et Peking ei kavatse lääneriikide taktikepi järgi käia. Xi silmis on Hiina nüüd valmis, mitu aastakümmet kestnud ootamine kandnud vilja ja aeg «sõdalashundi» diplomaatiaks küps.
/nginx/o/2021/12/29/14283570t1h1d42.jpg)
See väljendub tõsiasjas, et Peking on valmis väljendama avalikult vastuolulisi seisukohti, hülgama võimalused kompromissiks ning seisma kindlalt oma huvide ja maailmapildi eest.
Maailmakorra kõigutamine
Näiteks võib tuua Pekingi reaktsiooni Taiwani esinduse avamisele Vilniuses. Veidi pärast teadet Leedu otsuse kohta ilmnes, et Leedu andmed on kustutatud Hiina tolliregistrist, mis tähendas seda, et Leedu kaubad Hiina sadamatest läbi ei pääsenud. Hiiglane tappis kärbse tuumalöögiga – sest tal oli võimalik seda teha.
/nginx/o/2021/12/29/14283567t1h98fc.jpg)
Samasugused valulikud reaktsioonid saadavad Xinjiangi või Hongkongi kohta tehtud avaldusi. Näiteks tabas lääne rõivatootjaid sotsiaalmeedias kriitikalaviin, kui H&M, Nike ja Adidas olid väljendanud muret uiguuride sunnitööjõu kasutamise võimaluse pärast Xinjiangis toodetavate materjalide puhul.
H&M-i internetipood Alibaba keskkonnas muutus kättesaamatuks, Xinjiangi pealinnas Ürümqis asuv rõivabrändi esindus aga suleti. Kaubanduskeskus, kus H&M-i esindus paiknes, teatas avalduses, et ootab ettevõttelt vabanduse palumist «kuulujuttude» levitamise ja Hiina huvide kahjustamise eest.
Xi silmis on Hiina nüüd valmis, mitu aastakümmet kestnud ootamine kandnud vilja ja aeg «sõdalashundi» diplomaatiaks küps.
Peale otseste rünnakute on Hiina üha enam keskendunud rahvusvaheliste normide muutmisele, seda eriti organisatsioonides, mis neidsamu norme aitavad kujundada ja alal hoida.
Eriliselt huvipakkuv on Pekingile ÜRO, sest see esindab oma olemuselt mitmepoolset maailmakorda, mida Hiina nii väga ihaldab. Nii diplomaadid kui uurijad kinnitavad, et Peking paneb üha suuremat rõhku sellele, et haarata endale just positsioone, millel puudub ehk suur prestiiž, kuid mis vastutavad maailmaorganisatsiooni reaalsete poliitikate vormimise eest.
Näiteks tegi Hiina lobitööd enda süü pisendamisel SARS-CoV-2-e pandeemias ja ÜRO haldusalasse kuuluva Maailma Terviseorganisatsiooni meeskonna esimene reis pandeemia algpunktiks peetavasse Wuhani linna kukkus suuresti välja nagu Pekingi propagandaüritus.
Hoiatava näitena lääne moraalse autoriteedi kõikuvast positsioonist võib tuua ka ÜROs Prantsusmaa algatatud ja 43 riigi allkirjastatud avalduse, milles mõisteti hukka inimõiguste rikkumine Xinjiangis ja kutsuti piirkonda lubama sõltumatuid vaatlejaid. Sellele järgnes Kuuba algatatud ja 62 riigi allkirjastatud avaldus, milles öeldi, et see, mis toimub Xinjiangis, on Hiina siseasi.
Kuidas siis Hiina endale sõpru võidab? Eks ikka prääniku pakkumisega. Kuhugi ei ole kadunud investeerimisprojektid nagu «Üks vöönd, üks tee», samuti on Pekingil tohutult koostööprojekte peamiselt vähem arenenud riikides Aafrikas, Ladina-Ameerikas, Balkanil ja mujalgi.
Enamasti antakse laene esmapilgul soodsatel tingimustel ja pigistatakse silm kinni võimalike puudujääkide ees finantsjärelevalve või õigusriigi põhimõtete järgimisel, mis muudab Hiina võrreldes lääneriikidega atraktiivsemaks partneriks. Tihti kaasneb sellega aga eeldus, et Hiina poliitika koha pealt hoitakse suu kinni.
Pekingi mainepesu
Teiseks on Pekingi arsenalis tohutud maineprojektid, nagu kevadtalvine maski- ja vaktsiinidiplomaatia. Nii mõneski Euroopa riigis maandusid lennukid Hiina sõbralikult «annetatud» meditsiinitarvikutega, mida olid vastu võtmas riigipead isiklikult, kes lennuväljale rivistunult Hiina esindajate jutlust kuulasid.
Väärt videomaterjal aitas Pekingil parandada oma mainet, kuidas koroonapandeemiat on suudetud hallata, sellega võitis Hiina nii mõnegi poolehoidja lääneriikides, mis olid rahulolematud aeglaste vaktsiinitarnetega. Võib väita, et Hiina projekt ei olnud siiski lõpuni edukas, sest nagu selgus, osutus arvestatav osa meditsiinitarvikutest vähekvaliteetseks, see pisendas usaldust Pekingi motiivide suhtes.
Võimalik, et kõige suurem maineprojekt on aga 2022. aasta Pekingi taliolümpia, mis toimub tingimustes, kus mitu lääneriiki on otsustanud seda diplomaatiliselt boikoteerida inimõiguste rikkumise ja Pekingi üha autoritaarsema poliitika tõttu.
Xi isikukultus on saavutanud mõõtmed, mida ei ole nähtud Mao Zedongi aegadest alates.
Kuid fakt, et suurüritus peetakse riigis, kus ligikaudu miljon inimest on sunnitöölaagrites, ühel haldusringkonnal keelati äsja vabade valimiste korraldamine ning mille saareriigist naaber on üha agressiivsema retoorika tõttu pideva löögi all, annab vähemalt riigisisesele auditooriumile mõista, et Pekingi poliitika töötab.
/nginx/o/2021/12/29/14283569t1he596.jpg)
Eriti tähtis on see Xi’le, kes tahab, et ta kinnitataks tuleval aastal riigijuhiks ka kolmandaks ametiajaks, mida pole varem juhtunud. Partei propaganda on juba mõnda aega teinud ettevalmistusi, et Xi 2022. aasta oktoobris 20. parteikongressil uuesti ametisse kinnitada.
Xi isikukultus on saavutanud mõõtmed, mida ei ole nähtud Mao Zedongi aegadest alates. Sarnaselt Maoga on ka Xi’l nüüd oma ametlik poliitfilosoofia, mis on kirjutatud partei põhikirja.
Novembrikuisel keskkomitee pleenumil toimus ka see, mida ei ole juhtunud 1981. aastast alates – kolmandat korda partei ajaloos peeti pleenum partei ajaloo ja kursi hindamiseks. Esimesel korral 1945. aastal kiideti heaks Mao täielik kontroll partei üle, teisel korral 1981. aastal võeti Deng Xiaopingi ajal vastu «korrektne» vaade Maole ja kultuurirevolutsioonile.
/nginx/o/2021/12/29/14283568t1h63d4.jpg)
Sel korral pühendati märkimisväärne osa partei resolutsioonist Xi saavutustele Hiinat vaevanud vaesuse, korruptsiooni ja ühiskondlike probleemidega võitlemisel ning kutsuti üles toetama esimees Xi’d uue Hiina vormimisel. See viitab selgelt, et Xi ajastu ei lõppe 2022. aastal – tee võimulejäämiseks avas kümne aasta pikkuse kahe ametiaja piirangu kaotamine 2018. aastal.
/nginx/o/2021/12/29/14283566t1h8dda.jpg)
Märk kruvide pingutamisest ja praeguse kursi konsolideerimisest on ka võitlus «ajaloolise nihilismi» ja «parteimärtrite» solvamise vastu, mis on veebruarikuise ülemkohtu otsusega kriminaalkorras karistatav. Xi on pikalt pannud rõhku «korrektse» ajaloovaate kultiveerimisele ja sidunud selle Hiina ühtsuse ja tulevase eduga.
«See, kes kontrollib minevikku, kontrollib tulevikku. See, kes kontrollib olevikku, kontrollib minevikku,» kirjutas George Orwell. Paistab, et vähemalt praegu on Xi’l võim kõigi kolme üle ja 2022. aastal võib temast saada eluaegne riigipea. Ülejäänud maailmale tähendab see aga üha jõulisemat ja (vähemalt näiliselt) ühtsemat Hiinat, mis ei karda oma huvide eest seista.