Euroopa Inimõiguskohus palus Venemaal Memoriali sulgemisotsus peatada
Euroopa Inimõiguskohus (ECHR) manitses kolmapäeval Venemaad tühistama otsust lugupeetud inimõigusorganisatsiooni Memorial sulgemise kohta.
Strasbourgis baseeruv kohus teatas, et Memorial on palunud võtta kaasus sulgemise vastu kiirmenetlusse ja Moskva peab nüüd otsuse selle ülevaatamise ajaks peatama.
Läinud kuul teatas kohus, et Memoriali sulgemine oleks laastav hoop kodanikuühiskonnale, mis on demokraatia alustala.
Venemaa ülemkohus käskis teisipäeval sulgeda inimõiguslaste keskorgani Memorial International, mis peab arvet Stalini-aegsete puhastuste üle ja haldab võrgustiku arhiivi Moskvas.
Kohtuotsuse, mis tuli Venemaa ja NATO pingete haripunktis, mõistsid hukka nii USA välisminister Antony Blinken kui Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borell.
«Venemaa rahvas – ja mälestus neist miljonitest, kes nõukogudeaegsete repressioonide all kannatasid – väärib paremat,» ütles Blinken.
«Mineviku kriitiline hindamine on ühiskonna tervisliku arengu ja progressi jaoks hädavajalik,» säutsus Borrell.
Kolmapäeval käskis kohtunik Mihhail Kazakov saata laiali ka Memoriali Inimõiguste Keskuse, mis võitleb praeguse aja inimõigusrikkumistega Venemaal.
Otsuse laitsid maha ÜRO ja Suurbritannia, kes süüdistasid Moskvat sõnavabaduse lämmatamises.
Memoriali sulgemise otsustega lõpeb aasta, mil Vene võimud alustasid opositsiooni ja sõltumatu meedia enneolematut mahasurumist, tähistades lõppu 30 aastat tagasi alanud postsovetlikule demokratiseerumisajastule.
Süüdistajate väitel ei kasutanud Memoriali inimõiguskeskus «välisagendi» tähistust, mis annab teada, et organisatsioon saab välismaalt raha. Samuti heideti ette väidetavat terrorismi ja äärmusluse propageerimist.
Kolmapäevasel kohtuistungil väitis prokurör, et just Memorial on see, kes Venemaal õigusi ja vabadusi rikub ning kelle raamatupidamine on läbipaistmatu.
«Meil ei olnud mingeid illusioone,» ütles Memoriali advokaat Ilja Novikov. «Aga on äärmiselt oluline, et see laev upuks heisatud lipuga.»
Memoriali inimõiguskeskuse juht Aleksandr Tšerkassov nimetas kohtuotsust poliitiliseks ja lubas, et ühendus leiab viisi oma töö jätkamiseks.
Memoriali asutasid 1989. aastal nõukogude teisitimõtlejad, nende seas Nobeli rahupreemia laureaat Andrei Sahharov.
Memoriali inimõiguskeskus tegeles poliitvangide, põgenike ja teiste vähemuste õigustega, samuti juhtis see tähelepanu rikkumistele heitlikus Põhja-Kaukaasias, sealhulgas Tšetšeenias.
Rühmitus avaldas ka regulaarselt nimekirjasid poliitvangidest, nende seas Kremli-kriitik Aleksei Navalnõi, aga ka usuvähemuste liikmed nagu Jehoova tunnistajad.
«Memorial ei ole organisatsioon, see ei ole isegi ühiskondlik liikumine,» teatas Memorial International avalduses.
«Memorial on Venemaa kodanike vajadus teada tõtt oma traagilise ajaloo kohta, paljude miljonite inimeste saatuse kohta.»
Prokurörid süüdistasid teisipäeval, et Memorial International «loob NSVL-ist väära mulje kui terroristlikust riigist ning rüvetab Teise maailmasõja mälestust».
Amnesty Internationali Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia osakonna direktor Marie Struthers nimetas süüdistusi väljamõelduks ja sulgemisotsust südametuks.
Briti välisminister Liz Truss säutsus, et otsused valmistavad talle sügavat muret.
«Selle sulgemine on järjekordne vaigistav hoop väljendusvabadusele Venemaal,» ütles ta Twitteris.
ÜRO inimõiguste amet avaldas sügavat kahetsust ja teatas, et otsused nõrgestavad Venemaa «hääbuvat inimõiguslaste kogukonda».
Sulgemisotsus ei tulnud aga üllatusena, kuivõrd ka president Vladimir Putin isiklikult oli süüdistanud organisatsiooni terrorismi ja äärmusluse propageerimises.