Iraan teatas kosmoseraketi stardist

Iraani väljalennutatud kosmoserakett Simorgh. Foto: Iranian Defence Ministry/AFP/Scanpix

Iraan teatas neljapäeval, et saatis välja satelliidikandjaga raketi, mis toimetas kosmosesse kolm aparaati.

Ühegi objekti Maa orbiidile sisenemise kohta aga andmeid ei ole.

Iraani riigitelevisiooni ja poolametlike uudisteagentuuride teadetes ei öeldud stardi aega ega mainitud, missugused aparaadid kosmosesse viidi.

Start leidis aset ajal, mil Iraan peab Viinis suurriikidega kõnelusi 2015. aasta tuumaleppe taastamiseks. Varasemad stardid on saanud USA-lt hukkamõistva hinnangu.

Kaitseministeeriumi pressiesindaja Ahmad Hosseini ütles, et väljalennutatud rakett oli Simorgh (Fööniks) ning et kolm aparaati saadeti 470 kilomeetri kõrgusele.

Hossini kinnitusel töötasid kosmosekeskus ja satelliidikandja korralikult.

Hosseini lisas, et stardi teaduslikud eesmärgid saavutati, kuid ta ei täpsustanud, mis need olid. «See oli esialgne start. Meil on kavas operatsioonilised stardid lähitulevikus.»

Riigitelevisioonis ei täpsustatud, kust rakett startis, kuid USA meedia kirjutas sel kuul, et ettevalmistused stardiks käivad Iraani kosmosekeskuses Semnanis, 300 kilomeetrit Teheranist idas.

Keegi ei ole aga seni kinnitanud, et objektid jõudsid orbiidile. Iraani kosmosestardid on varem korduvalt ebaõnnestunud.

Veebruaris teatas Iraan, et katsetas oma seni võimsamat raketti Zoljanah, mis on väidetavalt võimeline viima orbiidile 220 kilogrammise lasti.

Ühendriigid avaldasid toona muret, et katsetus võib edendada riigi ballistiliste rakettide programmi ajal, mil kahe riigi dialoog on hakanud paranema.

Oma esimese sõjaväesatelliidi viis Iraan Washingtoni meelehärmiks orbiidile aprillis 2020.

Lääneriigid tunnevad muret, et satelliitide stardisüsteemid on tehnoloogia mõttes eristamatud sellest, mida läheb vaja tuumalõhkepäid kandvate ballistiliste rakettide jaoks.

Iraan on rõhutanud, et tema kosmoseprogramm on tsiviil- ja kaitseotstarbeline ega riku mingil moel tuumalepet ega teisi rahvusvahelisi leppeid.

ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2231, millega kinnitati 2015. aasta tuumalepe, ei keelatud Iraanile raketikatsetusi täielikult, kuid ei lubatud arendada ballistilisi rakette, mis suudaks kanda tuumarelvi.

Tuumalepe on olnud varjusurmas aastast 2018, mil USA president Donald Trump sellest välja astus ja islamivabariigile karmid sanktsioonid taaskehtestas. Teheran on vastusena oma tuumaprogrammi hoogustanud.

Esmaspäeval jätkuvad Viinis läbirääkimised leppe taastamise üle.