NATO kutsub kokku erakorralise välisministrite kohtumise

Eva-Maria Liimets mullu Riias peetud NATO välisministrite kohtumisel. Foto: Toms Kalnins / Reuters / Scanpix

NATO peakorter saatis äsja välja teate, et selleks reedeks kutsutakse erakorralisele kohtumisele alliansi välisministrid.

7. jaanuaril peetav alliansi välisministrite kohtumine leiab aset videokonverentsi formaadis.

NATO ei tee ka saladust sellest, mis neid sellisele ootamatule sammule ajendas. «NATO välisministrid arutavad Venemaa vägede koondumist Ukrainas ja selle ümber ning laiemaid Euroopa julgeoleku küsimusi,» seisab kohtumise pressikutses.

Viimati saatis NATO tugeva mureavalduse Ukraina küsimuses välja 16. detsembri hilisõhtul. Päev hiljem selgus ka põhjus, miks liitlased sellisel hilisel tunnil läkitusega esinesid - alliansini olid juba jõudnud Venemaa nõudmised, mille idanaaber tõi laiema avalikkuse ette päev hiljem ehk pärast NATO avaldust.

Viimati toimus NATO välisministrite erakorraline kohtumine mullu 20. augustil. See kutsuti kokku seoses pikalt NATO põhiliseks missioonipiirkonnaks olnud Afganistani langemisega Talibani kätte 15. augustil.

Traditsiooniliselt kohtuvad NATO välisministrid kaks korda aastas: märtsis või aprillis ning novembris või detsembris.

Tulevaks nädalaks (12. jaanuaril) on NATO peasekretär Jens Stolenberg kokku kutsunud NATO-Vene Nõukogu. Samal ajal koguneb ka NATO sõjaline komitee ehk liitlasriikide kaitseväe juhatajad, kuid nende kokkusaamine on korraline üritus.

NATO-Vene suhted

• Venemaa sõlmis NATOga suhted aastal 1991 ja liitus alliansi rahupartnerlusprogrammiga aastal 1994.
• NATO-Vene Nõukogu asutati 2002. aastal. Selle algeesmärgiks oli nii dialoogiplatvormi pakkumine kui ka ühiste projektidega tegelemine.
• Nõukogu asutamise ajal olid ühisteks teemadeks näiteks võitlus ekstremismiga ja koostöö Afganistanis.
• Pärast Krimmi anneksiooni on NATO-Vene Nõukogu alliansi poolt püstitatud esimene päevakorrapunkt traditsiooniliselt olukord Ukrainas.
• Vaatamata NATO poolsetele korduvatele pakkumistele on Venemaa viimastel aastatel nõukogu vältinud.
• Pärast Vene sõjaväeluurajate korraldatud Salisbury rünnakut 2018. aasta märtsis Inglismaal kärpis NATO vastuseks Vene vaenutegevusele Moskva esindust alliansi juures seniselt 30 kohalt 20-le.
• 2020. aasta oktoobris otsustas allianss spioneerimise pärast välja saata kaheksa Vene diplomaati ja kärpis Vene esinduse suurust NATO juures 20-lt 10-le.
• 2020. aasta 1. novembril pani Venemaa oma esinduse NATO juures kinni.