Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni (KJLO) relvajõudude saatmist Kasahstani rahutusi maha suruma tuleb vaadata kompleksis eelmise aasta sündmustega Afganistanis, rääkis täna intervjuus Postimehele Venemaa rahvusvaheliste suhete nõukogu (VRSN) peadirektor Andrei Kortunov. VRSN on loodud 2010. aastal Venemaa presidendi korraldusel.

Kuidas muutuvad selle kõige tagajärjel suurte liitlaste Venemaa ja Kasahstani suhted? Kas üldse muutuvad?

Kõigepealt peab vaatama, kuidas see kriis lõppeb. Kui praegune võim jääb püsima, siis see on kindlasti täiendav motivatsioon suhete tugevdamiseks. Kui praegune võim püsima ei jää, siis on võimalikud täiesti erinevad variandid.

Jämedalt võttes võib Tokajev muutuda teiseks Aljaksandr Lukašenkaks (Valgevene autoritaarne liider, keda läänemaailm ei tunnusta riigipeana – J. P.), aga on ka variant, kus Tokajev ei suuda võimu hoida ning Kasahstanis võib ilmuda tinglik Pašinjan (Kortunov viitab võimalusele, et riigi juhiks saab demokraatlikumate vaadetega poliitik nagu juhtus Armeenias – J. P.), aga siis muutuvad kindlasti ka suhted.

Venemaa rahvusvaheliste suhete nõukogu (VRSN) peadirektor Andrei Kortunov.
Venemaa rahvusvaheliste suhete nõukogu (VRSN) peadirektor Andrei Kortunov. Foto: Erakogu

Venemaa välisministeerium seletab sündmusi Kasahstanis «teatud väliste, vaenulike jõudude» vandenõuna. Kas teie saate aru, millest käib jutt? Mis jõude nad silmas peavad?

Ei saa, aga võib ju oletada, et jutt võib käia mingitest islamiradikaalidest, mis võivad olla infiltreerunud kasvõi sealtsamast Afganistanist, kuid mingeid konkreetseid viiteid sellistele jõududele pole seni järgnenud.

Ma muidugi arvan, et on kiusatus süüdistada ka Ameerika Ühendriike, aga minu meelest ei ole Ameerika ärihuvidel mingit põhjust Kasahstanis võimu pöörata.

Kommentaarid (2)
Copy