AK ⟩ Ago Raudsepp: Soome 1939–1944 ja Ukraina 2014–2022, kas ajalugu kordub?

Dmitri Šarapovi maal aastast 1905, mis kujutab kolmainsat Vene rahvast. Foto: Wikimedia Commons

Venemaa presidendi kodulehel avaldati eelmise aasta juulis artikkel pealkirjaga «Venelaste ja ukrainlaste ajaloolisest ühtsusest», mille autoriks on märgitud V. Putin. Artikli põhiidee on pärit üle-eelmisest sajandist ja seisneb «kolmainsas Vene rahvas», mille väidetavalt moodustavad venelased, ukrainlased ja valgevenelased.

Putin imestab, et Ukrainas on vahetunud presidendid, parlamendiliikmed ja ministrid, kuid kurss «Venemaast eraldumisele» ja «vaenulikkusele Venemaa suhtes» on jäänud endiseks. Venemaa presidendil on sellele olemas lihtne ja loogiline seletus. Kõiges on süüdi projekt nimega «anti-Venemaa», mis on läänes välja mõeldud ja edukalt Ukraina «poliitilisele süsteemile» maha müüdud.

Putin kirjutab: «Ukraina praegustele võimudele meeldib viidata lääne kogemusele, näha selles eeskuju. Vaadake siis, kuidas elavad teineteise kõrval Austria ja Saksamaa, USA ja Kanada. Rahvusliku koosseisu, kultuuri poolest sarnased, faktiliselt ühe ja sama keelega, jäävad nad seejuures suveräänseteks riikideks, oma huvidega, oma välispoliitikaga. Kuid see ei sega nende kõige lähedasemat lõimumist ega liitlassuhteid. Neil on väga tinglikud, läbipaistvad piirid. Ja kui kodanikud neid ületavad, siis tunnevad nad ennast nagu kodus.»

Putini artiklis on kõik olemas, et mõista, milles on probleem ja milles on lahendus, kuid seal on olemas ka kõik, et mõista, miks Venemaa president lahendust ei näe. Putin ei maini, et nii nagu Ukrainas, vahetuvad presidendid, parlamendiliikmed ja ministrid ka Austrias, Saksamaal, USAs ja Kanadas. Ja muidugi ei maini Putin, et Venemaal pole juba 17 aastat vahetunud välisminister ja 22 aastat de facto riigijuht.