Biden peab kõne olukorrast riigis 1. märtsil
/nginx/o/2022/01/08/14298712t1h9d37.jpg)
Covidi taltsutamise ja oma kesksete seadusandlike algatuste läbisurumisega maadlev USA president Joe Biden peab traditsioonilise aastakõne olukorrast riigis 1. märtsil. Tavaliselt esinevad presidendid selle iga-aastase pöördumisega jaanuari lõpus või veebruari alguses.
Ajastuse põhjuseks on ilmselt pandeemia: omikronvariant levib USA-s nagu ka teistes riikides kulutulena ning presidendi aastakõne peetakse tavaliselt rahvarohkele publikule, mis koosneb kongressi mõlema koja liikmetest ja paljudest VIP-külalistest.
Esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi kirjutas reedel presidendile, kutsudes teda ametlikult 1. märtsil «esinema kongressi ühisistungil» ja jagama oma visiooni riigist.
Riigipea pressisekretäri asetäitja Karine Jean-Pierre kinnitas ajakirjanikele, et Biden on kutse vastu võtnud.
Kõne edasilükkamine annab Bidenile lisaaega, et astuda vastu Covid-19 pandeemiale – mille taasilmumine tekitab suurt peavalu majandusele ja kuhjab survet niigi ülekoormatud tervishoiusüsteemile – ning leida võimalusi oma takerdunud sisepoliitikapaketi läbiminekuks kongressis.
Bideni sotsiaal- ja keskkonnakulutuste eelnõu Build Back Better eesmärk on suunata 1,75 triljonit dollarit muu hulgas haridusse, terviseteenustesse, lastehoidu ja puhtale energiale üleminekusse.
See demokraadist presidendi poliitika keskne osa on senatis toppama jäänud, kuna selle vastu on üks tema enda erakonna liige.
Biden loodab vastu võtta ka olulised valijaõigusi käsitlevad seadused ajal, mil demokraadid süüdistavad vabariiklasi katseis mitmes osariigis hääletamisvõimalusi piirata.
Kui ta leiab viisi reformid läbi suruda, annaks riigi olukorda puudutav kõne talle võimsa platvormi avalikkusele oma võitu tutvustada.
Kõne taustal on ka 79-aastase Bideni langenud reitingud ja novembris eelseisvad vahevalimised, kus presidendi partei pea alati Kongressis kohti kaotab.
Samuti loob see täiendava distantsi pöördumise ja mulluse 6. jaanuari Kapitooliumi märuli aastapäeva vahele, kus raevukad Donald Trumpi toetajad tungisid kongressihoonesse, lootes blokeerida Bideni 2020. aasta valimisvõidu kinnitamise.
Biden pidas neljapäeval Kapitooliumis terava kõne, milles süüdistas Trumpi valimisvalede levitamises ja nimetas teda ohuks Ameerika demokraatiale.