N, 26.05.2022

Eksperdid: Vene ja USA lähtekohad Genfis on «täiesti eri maailmadest»

STT/BNS
Eksperdid: Vene ja USA lähtekohad Genfis on «täiesti eri maailmadest»
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 4
USA välisminister Antony Blinken 7. jaanuaril rääkimas eelseisvatest USA-Vene kõnelustest.
USA välisminister Antony Blinken 7. jaanuaril rääkimas eelseisvatest USA-Vene kõnelustest. Foto: Andrew Harnik / POOL / AFP / Scanpix

Venemaa ja Ühendriikide lähtekohad esmaspäeval Genfis toimuvatel läbirääkimistel on «täiesti eri maailmadest», arvas Helsingi ülikooli ja riigikaitseakadeemia abiprofessor Katri Pynnöniemi

Tema sõnul soovib Venemaa säilitada ebakindlust selles osas, milliste läbirääkimiste tulemusega ta rahul võiks olla ning milliste lahtiseks jäänud küsimustega edasi tegeldaks.

Nad ütlesid ise, et Venemaa tekitab vastukaaluks NATOle ohuolukorra kohtades, kus seda ei oodata. (President Vladimir) Putin on öelnud, et vastuseid võib olla erinevaid ja need sõltuvad ettepanekutest, mida sõjalised eksperdid talle teevad, ütles Pynnöniemi.

Venemaa on rõhutanud, et ei soovi pikki läbirääkimisi ning soovib, et julgeolekunõudmisi võetaks tervikuna ning ei USA ega NATO või sealt valida endale sobivaid osi. Tekitatud on «võta või jäta» olukord.

«Keegi ei usu, et taolisi läbirääkimisi võib neil tingimustel pidada ühe päevaga,» ütles Pynnöniemi.

Kas Venemaa mõistab ka ise, et need nõudmised ei lähe läbi?

«Jah ja seetõttu ongi üks tõlgendustest olnud, et see (läbirääkimised) on vaid viis rünnaku legitimiseerimiseks, kus iganes see ka ei toimuks,» ütles Pynnöniemi.

Venemaa detsembris avaldatud lepingukavandite kohaselt peaks NATO muuhulgas lubama mitte laieneda itta, eriti Ukrainasse. Lisaks ei soovi Venemaa näha NATO idapoolsetes liikmesriikides uusi üksusi või õppusi.

Pärast läbirääkimisi Ühendriikidega toimub kolmapäeval Vene-NATO nõukogu kohtumine Brüsselis ning neljapäeval Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) kohtumine Viinis.

Soome välispoliitika instituudi külalisteaduri Eoin McNamara sõnul on juba kohtumiste toimumine Putinile suur propagandavõit kodumaise publiku ees.

Venemaa võimalike vastulöökidena läbirääkimiste nurjumisel pakub McNamara muuhulgas õhuruumi rikkumisi ja sõjalisi õppusi. Venemaa võib suurendada ka toetust Ida-Ukraina separatistidele või muuta oma tegevust Ukrainas avatumaks.

«See paneks lääneriigid keerulisse seisu Ukraina sõjalisel toetamisel, sest selles osas ollakse eri meelt,» ütles McNamara.

Soome ja Rootsi jaoks olulisimal Euroopa Liidul pole ekspertide sõnul rolli ega kohta läbirääkimiste laua ääres, kus räägitakse Euroopa sõjalise julgeoleku küsimustest.

«Nüüd tegutsetakse Venemaa loodud olukorras, kus nad on väga süsteemselt jätnud juba pikemat aega ELi eemale,» ütles Pynnöniemi.

McNamara sõnul pole aga ohtu, et NATOsse mittekuuluvad Soome ja Rootsi pimedusse jääks. Rasketes oludes vajaks NATO kaitse tugevdamiseks idas toimivat koostööd Soome ja Rootsiga.

«Soome ja Rootsi on NATOle asendamatud, eriti, mis puudutab Balti riikide ja Poola põhjaosa kaitsmist. Neid tuleb arengutega kursis hoida,» ütles McNamara.

Seda seisukohta toetab ka see, et NATO peasekretär Jens Stoltenberg vestles reedel nii Soome presidendi Sauli Niinistö, kui ka Rootsi peaministri Magdalena Anderssoniga.

Märksõnad
Tagasi üles