:format(webp)/nginx/o/2022/01/10/14302328t1h8658.jpg)
USA pakkus Genfis Venemaaga julgeolekuteemalisi kõnelusi pidades vastastikuseid samme pingete vähendamiseks rakettide ja õppuste osas, kuid kordas hoiatust kõrgest hinnast, kui Venemaa peaks Ukrainasse tungima, ütles USA delegatsiooni juhtinud asevälisminister Wendy Sherman. Vene delegatsiooni juhtinud asevälisminister Sergei Rjabkov ütles pärast kõneluste lõppu korraldatud pressikonverentsil, et need olid pikad, rasked ja konkreetsed.
«Me tulime välja mitme ideega, kus meie kaks riiki võiksid astuda vastastikuseid samme, mis oleks meie julgeoleku huvides ja parandaksid strateegilist stabiilsust,» ütles Sherman ajakirjanikele pärast kõnelusi oma Vene kolleegi Sergei Rjabkoviga.
Shermani sõnul ei ole võimalik viia julgeolekukõnelusi lõpule lühikese ajaga.
«Seda ei saa otsustada ühe päevaga, nädalaga,» ütles ta ajakirjanikele. «Vene pool mõistab samuti seda.»
Sherman ütles, et pakkus Venemaale välja edasisi kõnelusi rakettide paigutamise küsimustes.
Ta välistas samas lubaduse andmise, et Ukrainat ei võeta NATOsse, nagu seda nõuab Venemaa.
«Me ei luba mitte kellelgi sulgeda NATO avatud uste poliitikat,» rõhutas Sherman.
Ta kordas üleskutset, et Venemaa viiks Ukraina piirile koondatud umbes 100 000 sõjaväelast tagasi nende alalistesse paiknemiskohtadesse või selgitaks nende eesmärke.
Kui Venemaa Ukrainasse tungib, siis on sellel märkimisväärne hind ja tagajärjed, mis lähevad palju kaugemale neist, millega nad olid silmitsi 2014. aastal, kui Venemaa hõivas Krimmi ja toetas Donbassi separatiste, lisas Sherman.
USA asevälisministri sõnul ei andnud Venemaa Genfi kõnelustel vastust, kas ta deeskaleerib Ukrainaga seotud olukorda.
«Ma ei arva, et teame sellele vastust. Me tegime väga selgeks, et on raske pidada konstruktiivset, viljakat ja edukat diplomaatiat ilma deeskalatsioonita,» ütles Sherman vastuseks ajakirjanike küsimusele Moskva vastusest ülekutsele väed Ukraina piirilt tagasi tõmmata.
Rjabkov: kõnelused olid rasked, pikad ja konkreetsed
Sergei Rjabkovi sõnul selgitas Venemaa USA-le põhjalikult, miks tema ettepanekud julgeolekutagatiste üle on hädavajalikud.
Asevälisminister märkis, et USA ei püüdnud kõnelustel vältida tundlikke teemasid.
Rjabkovi sõnul jäi talle mulje, et USA suhtub Venemaa ettepanekutesse tõsiselt, on neid põhjalikult uurinud.
Ta lisas, et oli kinnitanud USA-le, et pole mingit põhjust karta olukorra eskaleerumist Ukraina teemal ning et Venemaal ei ole kavatsust Ukrainat rünnata.
Rjabkov ütles, et pärast kõnelusi Genfis ja Viinis saab selgeks, kas on alust teha Venemaa juhtkonnale ettepanekut jätkata USAga dialoogi julgeolekutagatiste üle.
Venemaa kutsus USAd näitama maksimaalset vastutustundlikkust ning mitte alahindama võimaliku vastasseisu ohtu.
«Me ei näe, et USA mõistaks, et Venemaa esitatud teemad on eluliselt tähtsad,» lausus Rjabkov.
Ta rõhutas, et ei saa juttugi olla julgeolekutagatiste kõneluste pidamisest mitu kuud või aastat.
Rjabkovi sõnul ei ole veel kooskõlastatud 12. jaanuarile plaanitud NATO-Vene nõukogu päevakorda.
Rjabkov ütles, et tasakaalu otsimine on võimalik, kuid on nõudmisi, millest Venemaa ei saa taganeda.
Ta märkis, et Moskva on võtnud karmi hoiaku, kuid tegemist ei ole ultimaatumitega.
Kui NATO ei taha Venemaale poole tee peale vastu tulla, oleks see suur viga ja kaotus Euroopa julgeolekule, ütles Rjabkov pärast kõnelusi.
Ta rõhutas, et Ukraina ja Gruusia NATOsse mittevastuvõtmise teema on Venemaa jaoks riikliku julgeoleku küsimus.
Kõnelused kesk- ja lühimaarakettide üle USAga sõltuvad teistest teemadest, lisas ta.
Uus julgeolekukohtumine USAga, kui selles kokku lepitakse, võib aset leida lähiajal, märkis Rjabkov.