Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Macron toetab ECOWAS-i Malile kehtestatud sanktsioone

Prantsusmaa president Emmanuel Macron.   FOTO: CHINE NOUVELLE/SIPA/Scanpix

President Emmanuel Macron ütles teisipäeval, et Prantsusmaa toetab täielikult Lääne-Aafrika Riikide Majanduseühenduse (ECOWAS) kehtestatud sanktsioone Malile, mille sõjaväeline valitsus lükkas edasi valimiste korraldamise.

«Me toetame seda seisukohta,» ütles Macron ajakirjanikele, külastades Euroopa Ülemkogu alalist eesistujat Charles Micheli. Prantsusmaa on praegu EL-i roteeruv eesistuja.

«Oleme regiooni ja ECOWAS-i julge ja selge seisukohaga täielikult solidaarsed,» lisas ta.

Lisaks piiride sulgemisele ja kaubandusembargole peatasid Mali naabrid ka rahalise abi ja külmutasid riigi rahad Lääne-Aafrika riikide keskpangas (BCEAO).

Sanktsioonid kehtestati pärast Mali üleminekuvalitsuse detsembris tehtud ettepanekut jääda enne valimiste korraldamist võimule kuni viieks aastaks, hoolimata rahvusvahelistest nõudmistest, et valitsus peaks kinni oma lubadusest ja korraldaks valimised veebruaris.

Macron ütles, et pretsedenditud sanktsioonid on märk Mali sõjaväehunta käitumise sügavast hukkamõistust ning selle täielikust suutmatusest oma lubadustest kinni pidada.

Ta lubas, et olukorras, kus EL-i riigid panustavad rahvusvahelises operatsioonis Takuba, mis toetab Prantsusmaa terrorismivastast operatsiooni Barkhane, «euroopastab» EL oma suhtumist piirkonda.

Macron ütles, et EL on täiesti ühisel seisukohal Mali ja sõjaväehunta lugupidamatuse osas, milles leppisid varem kokku ka regionaalsed jõud.

Ta ütles, et olukorda arutatakse sel nädalal, kui EL-i välisministrid kohtuvad Prantsusmaa sadamalinnas Brestis ning enne kuu lõppu toimub veel üks kohtumine, kus on kavas EL-i sanktsioonide tugevdamine.

Mali suhted naabrite ja partneritega on pidevalt halvenenud pärast kolonel Assimi Goïta juhtimisel toimunud riigipööret 2020. aasta augustis riigi valitud presidendi Ibrahim Boubacar Keïta kukutamiseks.

Sanktsioonide ähvardusel lubas Goïta taastada tsiviilvalitsuse tänavu veebruariks, pärast presidendi- ja parlamendivalimiste korraldamist.

Mais korraldas ta aga järgmise riigipöörde ja eemaldas võimult tsiviilisikutest koosneva ajutise valitsuse. See paiskas segi ka kavandatud ajakava üleminekul demokraatiale ning Goïta nimetas end riigi ajutiseks presidendiks.

Tagasi üles
Back