Moskva: vestlus NATOga toimus südamest südamesse (3)
Venemaa nimetas kolmapäeval Moskva ja NATO julgeolekukõnelusi Brüsselis pretsedenditult «otsekohesteks», kuid tõdes, et läbimurret ei saavutatud ning rõhutas poolte «põhimõttelisi» lahkarvamusi.
«See oli südamest südamesse,» ütles asevälisminister Aleksandr Gruško Brüsselis peetud kõneluste järel ajakirjanikele
«Vestlus oli üsna otsekohene, vahetu, sügav, intensiivne, kuid samal ajal paljastas see palju erinevusi põhimõttelistes küsimustes.»
Ta märkis, et Venemaal ja NATO-l ei ole «positiivset päevakorda – üldse mitte», ning hoiatas, et olukorra jätkuv halvenemine võib kaasa tuua «kõige ettearvamatumad ja kohutavamad tagajärjed Euroopa julgeolekule».
Gruško rääkis pärast seda, kui NATO liitlased lükkasid varem kolmapäeval tagasi Venemaa nõudmise Euroopa uue julgeolekukorralduse üle, ärgitades president Vladimir Putinit Ukraina lähedale paigutatud vägesid tagasi tõmbama ja läbi rääkima avatud konflikti ohu vähendamise üle.
Tähtsad kõnelused leidsid aset ajal, mil kardetakse Venemaa sissetungi läänemeelsesse naaberriiki Ukrainasse. Moskva on nõudnud ulatuslikke järeleandmisi Washingtonilt ja selle NATO liitlastelt, mis omakorda on ähvardanud igasuguse rünnaku korral karmide sanktsioonidega.
Gruško ütles ajakirjanikele, et Moskva ettepanekud võivad tegelikult parandada nii Venemaa kui ka NATO liikmesriikide julgeolekut ning lisas, et olukorra leevendamiseks Ukrainas peaks blokk lõpetama sõjalise abi, sealhulgas relvatarned Kiievile.
Vene diplomaadi sõnul ei aita NATO laienemine kaasa julgeoleku tugevdamisele, vaid üksnes nihutab eraldusjooni.
«Mis puudutab NATO laienemist üldiselt, siis ma ei hakka praegu riike nimetama, me oleme alati öelnud, et NATO laienemine ei lahenda julgeolekuvaldkonnas mingeid probleeme,» ütles Gruško.
«NATO laienemine ei kustuta eraldusjooni, vaid nihutab neid suunas, kuhu laienetakse,» kommenteeris ta muu hulgas alliansi võimalikku laienemist Rootsi ja Soome.
Aseministri hinnangul «1990. aastatel avatud uste poliitikat ei eksisteerinud». «See oli «suletud uste» poliitika, vähemalt ida suunas, ja nii see sõnastati,» ütles Gruško.
Tema sõnul nõuavad Euroopa julgeoleku tugevdamise ratsionaalsed huvid arusaamist, et alliansi edasine laienemine on täis riske, mis kaaluvad üles kõik laienemisotsused.
««Avatud uste» poliitika (...) teenis hoopis teisi eesmärke kui Euroopa julgeoleku ülesehitamine,» väitis kõrge diplomaat.
Venemaa diplomaatiline esindus alliansi juures toodi ära eelmisel aastal pärast seda, kui kaheksa selle töötajat spionaažisüüdistuste tõttu välja saadeti.
Gruško sõnul võib Venemaa oma missiooni taas avada, kui NATO kurssi muudab. «Ma ei välista, et meie diplomaatiline kohalolek siin taastatakse,» ütles ta.