/nginx/o/2020/12/04/13513841t1hca5e.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/01/12/14306004t1hab77.jpg)
- NATO peasekretär: ajal, mil pinged on palju, on väga tähtis, et me kohtuksime
- Jens Stoltenberg rõhutas, et Venemaal vetoõigust NATO laienemisel ei teki
- Kremli kõneisik: NATO avatud uste poliitika ähvardab Venemaad
- USA asevälisminister: on raske mõista, kuidas väike naaber Venemaad ohustab
NATO ja Venemaa jõudsid kokkuleppele, et erimeelsustest hoolimata tuleks kõnelusi jätkata, ütles alliansi peasekretär Jens Stoltenberg eile pärast Brüsselis toimunud NATO-Vene nõukogu istungit, rõhutades, et riikide suveräänsus on ülimuslik.
«See on positiivne märk, et kõik NATO liitlased ja Venemaa sama laua taha maha istusid,» leidis NATO ülem, kelle sõnul olid kõnelused asjalikud, kuid ta nentis, et igasugused läbirääkimised Ukraina teemal ei saagi kerged olla.
«NATO liitlastel ja Venemaal on Ukraina küsimuses märkimisväärsed eriarvamused, kuid ajal, mil pingeid on palju, on väga tähtis, et me kohtuksime,» sõnas Stoltenberg ajakirjanikele. «Samas ei tee me kompromisse riikide suveräänsuse küsimuses ning tõstatasime teemana ka Vene vägede kohalolu Ukrainas, Gruusias ja Moldovas.»
NATO-Vene nõukogu
- Loodi 28. mail 2002 NATO-Venemaa tippkohtumisel Roomas konsultatsioonide, konsensuse saavutamise, koostöö, ühisotsuste ja -tegevuse tööriistana.
- Pärast 2014. aasta sündmusi Ukrainas on koostöö selles raamistikus sisuliselt peatunud.
- Viimane kord kogunes NATO-Vene nõukogu enne eilset 2019. aastal, sest Venemaa ei võtnud NATO kutseid mõttevahetuse pidamiseks vastu.
- NATO on korduvalt rõhutanud, et Venemaa tehtud ettepanekud Euroopa julgeolekuolukorra põhimõtteliseks muutmiseks on vastuvõetamatud, kuid samas kinnitanud valmisolekut dialoogiks.
Stoltenberg jättis vastamata CNNi küsimusele, kas Ukraina saab kunagi NATO liikmeks, kuid rõhutas selle asemel, et see on Ukraina ja alliansi liikmesriikide vaheline asi ning NATO jätab uutele liikmetele ukse endiselt lahti. «Kellelgi teisel pole sõnaõigust ja loomulikult ei ole Venemaal vetoõigust,» lausus ta.
Oht on reaalne
Vastates Vene telekanali Rossija-1 ajakirjanikule, kes tahtis teada, kas peasekretär tõesti usub, et olukorras, kus NATO liikmesriigid tarnivad Ukrainale relvi, on võimalik olukorda deeskaleerida, kinnitas Stoltenberg, et Ukraina ei ole Venemaale oht.
«Ukraina on suveräänne riik, mis võib ise otsuseid langetada, ning NATO toetab Ukrainat sel teel. Ukraina ei ole ohuks Venemaale – see on reaalsuse pahupidi pööramine. Venemaal on Euroopa suurim maavägi, nad on üks kahest suurimast tuumajõust ning nad on juba vallutanud osa Ukrainast. Venemaa on agressor, mitte Ukraina,» lausus Stoltenberg.
«Ja siis nad koondavad [Ukraina piirile] umbes 100 000 sõdurit, suurtükid, soomukid, droonid ja teevad ähvardusi – see on probleem,» lisas ta.
/nginx/o/2022/01/12/14306007t1h7d2b.jpg)
Stoltenberg tõi näiteks ka Põhjala riigid, mis on Kremli agressiooni taustal oma välis- ja kaitsepoliitika sõltumatusele rõhunud. «Rootsi ja Soome, kes ei ole NATO liikmeks astunud, on samuti väga selgelt öelnud, et juhul kui riikidelt hakatakse ära võtma õigusi oma teekonna valimiseks, tulevad tagasi mõjusfäärid ning tekivad esma- ja teisejärgulised riigid,» lisas peasekretär.
Stoltenbergi sõnul on NATO-l ja Venemaal märkimisväärsed eriarvamused Moskva esitatud julgeolekutagatiste ettepanekute suhtes, kuid allianss on valmis Venemaa esindajatega uuesti kohtuma ja mitut teemat arutama, sealhulgas relvastuskontrolli, küberjulgeoleku, läbipaistvuse ja esinduste töö taastamise detailide üle.
Ukraina ei ole oht Venemaale – see on reaalsuse pahupidi pööramine.
«Muuhulgas tahaksid liitlased arutada konkreetseid meetodeid läbipaistvuse suurendamiseks, ohtlike sõjaliste vahejuhtumite ennetamiseks ning küber- ja kosmoseohtude vähendamiseks,» ütles Stoltenberg.
«Liitlased on huvitatud ka relvastuskontrolli ja tuumarelvastuse leviku tõkestamise arutamisest,» lisas ta, kuid rõhutas, et praegune olukord on tekkinud Venemaa süü läbi. «Meil oli paigas väga hästi töötav relvastuskontroll, kuni Venemaa oma rakette Euroopasse paigaldama hakkas.»
Peasekretär nentis, et Euroopas on reaalne relvakonflikti oht, kuid lisas, et selle vältimiseks ongi käesoleva nädala diplomaatilised kohtumised niivõrd tähtsad. NATO ja Venemaa eilsed kõnelused Brüsselis kestsid neli tundi.
Vahetult enne kõnelusi teatas Kremli kõneisik Dmitri Peskov, et NATO avatud uste poliitika jätkumine ja selle laienemine on peamine asi, mis Moskvat ähvardab.
«Just seda palume me neil õiguslikult siduvate garantiide kaudu mitte jätkata,» lausus Peskov, keeldudes vastamast küsimusele, kas Venemaa võib keeldumise korral invasiooniga alustada. «Meile ei meeldiks Ameerika ametnike kombel ähvardusi ja ultimaatumeid loopida,» ütles Peskov.
Terve hulk kohtumisi
Esmaspäeval kohtusid USA asevälisminister Wendy Sherman ja tema Vene kolleeg Sergei Rjabkov Ühendriikide Genfi esinduses ning täna koguneb Viinis Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) alaline nõukogu, et arutada Venemaa esindajatega Ukraina ümber tekkinud pingelist olukorda.
/nginx/o/2022/01/12/14306006t1h88b0.jpg)
Esmaspäevased läbirääkimised Genfis kestsid üle seitsme tunni ning Vene ja USA ametnikud leppisid samuti kokku dialoogi jätkamises, ehkki läbimurdeni ei jõutud.
Shermani sõnul ei kuulnud nad Vene poolelt mitte midagi uut. Ta ütles ajakirjanikele, et on raske mõista, miks tuumariik Venemaa end oma palju väiksemast naabrist ohustatuna tunneb ja piiri lähedal õppusi korraldab.
«Millega siin tegemist on? Kas see on invasioon? Kas see on hirmutamine? Kas see on katse õõnestada kohalikke võime? Ma ei tea, aga see kindlasti ei soodusta diplomaatiliste lahendusteni jõudmist,» vahendas Shermani sõnu Reuters.
Shermani sõnul on tähtis, et Venemaa ei ole tagasi lükanud ideed arutelusid jätkata.
Rjabkov ütles omakorda, et tasakaalu otsimine on võimalik, kuid on nõudmisi, millest Venemaa ei saa taganeda, märkides, et Moskva on võtnud karmi hoiaku, kuid tegemist ei ole ultimaatumite esitamisega.
«Kui NATO ei taha Venemaale poole tee peale vastu tulla, oleks see suur viga ja kaotus Euroopa julgeolekule,» lausus Rjabkov pärast kõnelusi.
Ta rõhutas ka, et Ukraina ja Gruusia NATO ukse taha jätmine on Venemaa riikliku julgeoleku küsimus.
Venemaa on läänt süüdistanud selles, et see ei mõista tema nõudmiste kiireloomulisust, ning teatanud, et ei ole valmis laskma läbirääkimistel lõputult venida.
Kreml süüdistab NATOt agressiivses laienemises, mille tulemusena on suur osa endisi kommunistlikke riike Kesk- ja Ida-Euroopast NATO liikmeks võetud, ning väidab, et peab sellele vastama.