AK INTERVJUU ⟩ «Nõukogude Liit lagunes, aga nõukogude inimene elab kahjuks edasi»

Venemaa kommunistliku partei toetajad mullu 21. detsembril Jossif Stalini 142. sünniaastapäeval lilledega tema haual Moskvas Punasel väljakul. Foto: DIMITAR DILKOFF/AFP/Scanpix

Nõukogudeaegsete repressioonide uurimisega tegelenud Memoriali keskorganisatsiooni sulgemine on selge märk kõigile Venemaa ajaloolastele, et selle teemaga ei tasu tegeleda, nentisid vestlusringis Postimehega Memoriali regionaalsete osakondade juhid.

«Ma olen juba tähele pannud, et küüditamisest on hakatud rääkima mitte kui sunniviisilisest, vaid kui lihtsalt inimeste migratsioonist,» ütles Krasnojarski Memoriali juht Aleksei Babii. «Me ei saa kunagi teada represseeritud inimeste täpset arvu ükskõik millises Venemaa regioonis,» oli veendunud Tomski Memoriali juht Vassili Hanevitš.

Mis tunded teid valdasid prokurör Aleksei Žafjarovi esinemise ajal Venemaa ülemkohtus, kus ta õigustas vajadust likvideerida rahvusvaheline Memorial väidetega, et te moondate ajaloolist mälu, eelkõige siis Suure Isamaasõja (nii nimetatakse Venemaal sõda Saksamaaga Teise maailmasõja osana) asjus, ning et Memorial spekuleerib poliitiliste repressioonide teemal, luues Nõukogude Liidust valelikku ettekujutust kui terroristlikust riigist?

Hanevitš: Neid repressioone viisid ju ellu Nõukogude võimu enda esindajad: partei funktsionäärid ja repressiivasutuste töötajad. Need olid meie inimesed. Praegu on elus nende lapselapsed, nende järeltulijad, kes suhtuvad sellesse Nõukogude minevikku hoopis teisiti kui need, kes olid represseeritud. Nende meelest on solvav kuulda, lugeda informatsiooni repressioonidest, mida viisid ellu nende vanaisad. Aga on ka miljoneid represseeritute järeltulijaid, kes arvavad teistmoodi. Mina arvan ka, et repressioone korraldanud Nõukogude võim oli terroristlik, aga selle tõestamiseks on vaja pidevalt esitada konkreetseid fakte. Nagu me tegime projektiga «Repressioonide kroonika Tomskis», kus me esitasime päev päeva kaupa andmed, kes konkreetselt maha lasti ja mille eest. Mõtlev lugeja saab siis ise aru.

Babii: Ei tekitanud mingeid erilisi tundeid, sest see oli selline standardne kõne praeguse võimu tingimustes. Ma olin selliseks pöördeks juba ammu valmis ning seetõttu ei imesta enam millegi üle. Selline areng oli ennustatav juba oma viis aastat tagasi.