Rootsi reageeris Venemaa aktiivsusele: sõjaväelased patrullivad Visby linnas. Soome ei kommenteeri (8)

Copy
Rootsi sõjaväelased patrullivad Gotlandi saarel asuvas Visby linnas.
Rootsi sõjaväelased patrullivad Gotlandi saarel asuvas Visby linnas. Foto: Reuters/ScanPix

Rootsi on saatnud sõjaväelased patrullima Läänemere strateegiliselt olulisel Gotlandi saarel asuvas Visby linnas, teatas reedel kohalik meedia. Jutt on siiski vaid mõnekümnest sõjaväelasest ja mõnest soomukist.

Rootsi relvajõudude sõnul on näha Venemaa aktiivsemaks muutunud tegevust Läänemerel, «elemente, mis hälbivad normaalsest pildist», mistõttu suurendab riik sõjalist valmisolekut.

«See ei tähenda kasvanud ohtu, aga me peame alati kohanema valdava olukorraga,» ütles kindralleitnant Leif Michael Claesson neljapäeval.

Rootsi on muu hulgas märganud mitut Vene Põhjalaevastiku dessantlaeva Läänemerre sisenemas.

Relvajõudude ühisoperatsioonide juht Claesson ütles, et mõned rakendatavad meetmed on nähtavad, teised nähtamatud. Nähtavaid samme astutakse Gotlandi saarel, mis asub Venemaa Kaliningradi oblastist pisut enam kui 300 kilomeetri kaugusel

Rootsis muudeti 2017. aastal ajateenistus taas kohustuslikuks. Gotlandile suunati 2018. aastal pärast mõningast pausi taas sõjaline kontingent.

Riigi sõjaväeluure juht Lena Hallin märkis sel nädalal, et hetkel on Rootsi julgeolekuolukord normaalsest kaugel.

Hallin täpsustas, et juba mõnda aega on sündmused liikumas tõsise julgeolekukriisi poole Euroopas.

Tema hinnangul on Moskva peamised eesmärgid saavutada režiimi stabiilsus, tugevdada oma positsiooni maailma suurvõimuna ning ülimalt tähtsa ülesandena hoida ära NATO laienemine Venemaa lähistel, kusjuures viimane on olnud päevakorras pikka aega.

Soome kaitsevägi oma valmisoleku võimalikku tõstmist ei kommenteeri. Kindralstaap ei kommenteeri ka seda, kas Soome on registreerinud piirkonnas Vene dessantlaevu.

Rootsi ajalehe Aftonbladet andmeil on Läänemerele saabunud kolm Vene Põhjalaevastikku kuuluvat dessantlaeva, mida nähakse tavaliselt Koola poolsaare ümbruses.

Lehe teatel seilasid nad piki Norra rannikut ja läbi Taani väinade Läänemerele ning jõudsid kolmapäeval Kaliningradi lähistele.

Üks on aga selge: kolm kõnealust Vene alust ei ole Soome territoriaalvett rikkunud. Sellest oleks teatatud, kinnitati kaitseministeeriumist Soome ringhäälingule Yle.

Selle üle, mis asju Vene laevad ajavad, kaitseministeeriumi kaitseosakonna juht brigaadikindral Sami Nurmi spekuleerida ei taha.

«Ma ütleks, et liikumist on, laevad tulevad ja lähevad. Üks sadamaid on Kaliningrad ja sadamaid on ka Peterburi lähedal.»

Nurmi nendib, et maailmapoliitiline olukord on Ukraina tõttu kindlasti teravnenud ning see kajastub ja võib kajastuda erinevalt.

«Aga praegu räägitakse just neist kolmest laevast: kas see on meede, mis suurendab ebakindlust? Vene relvajõud liigutavad regulaarselt oma varustust selles Läänemere piirkonnas nii meritsi kui õhu teel. Rootslased teevad oma otsuseid ise ja teavitavad neist omal moel,» tõdes ta.

Nurmi tõi välja, et Rootsi on juba varem teatanud Gotlandi kaitse tugevdamisest. «Ja nüüd tegutsetakse sellele vastavalt.»

«Rootsis tehti pärast külma sõda kaitses olulisi muudatusi ning 2010. aastate alguses muutus suund ja tugevdati taas kaitset. Üks neist abinõudest oli Gotlandi tugevdamine,» jätkas Nurmi.

«Laevad liiguvad Läänemerel kogu aeg. Otsustav on tervik ja sellest tehakse järeldused. Jah, meil on Soomes süsteem töös ja oleme valvsad, ma selle pärast ei muretseks,» vahendas Yle Nurmi sõnu.

Tagasi üles