N, 26.05.2022

Soome ekspert: Gotlandi kaitse tugevdamine on Rootsi selge sõnum

STT-BNS
Soome ekspert: Gotlandi kaitse tugevdamine on Rootsi selge sõnum
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Soomuk Visby tänavatel.
Soomuk Visby tänavatel. Foto: Karl Melander

Rootsi reageeris Euroopa ja Läänemere julgeolekuolukorra pingestumisele ennetavalt, saates Gotlandile abivägesid, tõdes Soome välispoliitika instituudi vanemteadur Matti Pesu.

Soomukitega Visby tänavatel sõitmine on Rootsi märguanne nii väljapoole, kui oma rahvale, ütles Pesu.

«Kuigi meil on tihedad suhted, on Soome ja Rootsi mõnikord nagu öö ja päev. Soomlased on ettevaatlikud, tegutsevad, aga ei tee sellest numbrit. Rootsi tegutseb ja teeb sellest suure numbri,» ütles Pesu STT-le.

Siin taustal on Rootsi välis- ja julgeolekupoliitika kultuur, mis on alati olnud aktiivne, selge ja terav.

«Nad saadavad Venemaale sõnumi. See on sõnum nii riigisiseselt kui väljapoole, et kaitsevõimet taastatakse ja arendatakse.»

Seda sõnumit kuuldakse ka Soomes, kus on põhjust Rootsi tegevusega rahul olla. Rootsi panustamine on Soomele kasulik ja lisab usutavust Soome ja Rootsi vahelisele koostööle, leiab Pesu.

Soomuk Visby tänavatel.
Soomuk Visby tänavatel. Foto: Karl Melander

«Kõik, mida Rootsi teeb oma kaitsevõime tugevdamiseks, on meie huvides. Meil pole kellegagi nii tihedat kaitsekoostööd kui Rootsiga. See puudutab ka sõjaaega. Kui asjad lähevad halvasti, on Rootsi meie kõige lähedasem ja olulisem partner, pärast seda vaadatakse mujale.»

Soome ja Rootsi kaitsekoostöö on viimastel aastatel tihenenud ja kahe riigi kaitseministrid kohtuvad sagedasti.

«Mõlemad on õppinud, kuidas teises riigis otsuseid langetatakse ja kuidas asjad töötavad. Kui võrdleme aastaga 2014, siis oleme praegu täiesti teisel tasemel,» ütles Pesu, viidates arengutele pärast seda, kui Venemaa Krimmi annekteeris.

Sama ütleb ka Soome parlamendi kaitsekomisjoni esimees Ilkka Kanerva, kes peab positiivseks ka tõsiasja, et Rootsi on muutnud oma kaitsepoliitika suunda. Areng toimus juba pikalt enne viimase aja pingeid Ukraina ja Venemaa vahel.

«Rootsi vägede koondamine ei alga nullist. Nad on hinnanud, mis on vältimatu ja sedamööda suurendanud oma valmisolekut. See on selge signaal Läänemerele. Rootsi annab teada, et on valvel ja reageerib ümbruskonnas toimuvale,» ütles Kanerva STT-le.

Rootsi nimetas oma 2016. aasta raportis Gotlandi strateegiliselt oluliseks piirkonnaks ning lõi 2018. aastal algul uuesti vahepeal laiali saadetud Gotlandi rügemendi. Üldine sõjaväekohustus peatati mõneks aastaks, kuni see 2018. aastal uuesti kehtestati.

Kanerva sõnul viib Rootsi tegevus riigi Soomega samas suunas.

Soomuk tänaval.
Soomuk tänaval. Foto: Karl Melander

«See parandab kahtlemata meie koostöövõimalusi. Meie julgeolekukeskkond on suures osas sama ja see tegevus annab eelduse sõjalise koostöö tihendamiseks,» tõdes Kanerva.

Soome seisukohast on areng ka seetõttu teretulnud, et Soome ja Rootsi vahelisel kaitsekoostööl on rahva hulgas suur toetus.

Kui tehakse iga-aastane arvamusküsitlus kodanike seisukohtade osas, siis on Soome ja Rootsi koostöö toetus pea täielik, mitte päris sada protsenti, aga peaaegu. See on olukord, mis tundub praktikas kõigile kasulik.

Mullu detsembris avaldatud riigikaiste küsitluses oli 94 protsendi vastanute suhtumine sõjalise koostöö osas Rootsiga pooldav.

Soome kaitseminister Antti Kaikkonen ei soovinud olukorda STT-le kommenteerida.

Märksõnad
Tagasi üles