Massimõrvar Breivik taotles kümne aastat pärast rünnakut vabastamist

Massimõrvar Anders Behring Breivik taotles kohtus vabastamist. Foto: AP/Scanpix

Massimõrvar Anders Behring Breivik taotles teisipäeval, pärast kümne aasta möödumist Norra ohvriterohkeimast sõjajärgsest rünnakust tingimisi vabastamist.

Breivik ütles kohtus, et on end distantseerinud vägivallast ega ole vastutav 2011. aasta juulis 77 inimelu nõudnud rünnaku eest. Breiviku sõnul oli ta «ajupestud» neonatside liikumise Blood & Honour (eesti keeles Veri ja Au) poolt.

Valget särki ja musta ülikonda kandnud Breivik tervitas varem Telemarki kohtu kohtunikke natsisaluudiga. Istung korraldati julgeolekukaalutlustel Skieni vanglas, kus süüdimõistetut hoitakse.

Tema väited ei veennud eksperte, ellujäänuid ja ohvrite perekondi, kes kartsid, et Breivik kasutab kolmepäevast istungit, mida kantakse ka üle otse-eetris, oma vaadete levitamiseks.

Breivik lasi 2011. aastal politseinikuks maskeerituna Utøya saarel Norra Töölispartei noortelaagris maha 69 inimest, kellest enamik olid teismelised. Eelnevalt oli ta õhkinud Oslos pommi, tappes kaheksa inimest.

Breiviku sõnul seisnes ohvrite süü multikultuursuse omaksvõtus.

Talle määrati 2012. aastal 21 aastat vangistust. Karistust võib pikendada piiramatult, kui teda peetakse ohuks ühiskonnale.

Toonaste Norra seaduste järgi on vaja sellest ära kanda vähemalt kümme aastat, enne kui saab taotleda tingimisi vabastamist.

Breivik saabus istungile raseeritud peaga ning sildiga, millel seisis: «Peatage oma genotsiid meie valgete riikide vastu.»

Ta ütles oma pikas pöördumises kohtule, et on neonatside liikumise Blood and Honour «lihtsõdur». Breiviku väitel on liikumine rünnakute tegelik süüdlane ning ta möönis vaid, et oli lasknud ennast radikaliseerida.

Breivik lubas, et distantseerib ennast nüüd vägivallast ja terrorist ja tahab jätkata oma natsionaalsotsialistlikku võitlust rahumeelsete vahenditega. Samas ta ütles, et on valmis loobuma igasugusest poliitilisest tegevusest, kui kohus seda tahab.

Kui prokurör Hulda Karlsdottir luges ette ohvrite nimed ja kuidas nad surid, siis Breivik segas vahele, öeldes: «Seitsekümmend kaks protsenti neist olid Töölisparteis kõrgetel kohtadel».

Süüdimõistetu viitas oma pikas kõnes «kultuurisõjale» ja «valgete võimule».

Ellujäänud ja ohvrite perekonnad olid häiritud, et Breivik sai taas rambivalguse kätte.

«See pole sellepärast, et see on «skandaalne» või «valus», miks ma arvan, et Breivikut ei tohiks eetrisse lubada,» ütles rünnakutes ellu jäänud Elin L'Estrange Twitteris.

«Vaid sellepärast, et ta on paremäärmuslaste sümbol, kes on juba inspireerinud mitmeid massitapmisi.»

Breiviku taotlust tingimisi vabadusse pääseda kohus suure tõenäosusega ei rahulda.

Breivik ei väitnud esimest korda, et on nüüd vägivallast taganenud. Ta on sarnaste avaldustega esinenud kohtus ja pöördumistes meediale, võrreldes ennast sealjuures Nelson Mandelaga.

Tema tapatöö inspireeris ka teisi rünnakuid, sealjuures Uus-Meremaal Christchurchis korraldatud veresauna 2019. aastal.