AK ⟩ Täna nagu 40 aastat tagasi: Keila-Joa raketibaas oli iga päev valmis sõjaks (15)

Jaanus Piirsalu
, ajakirjanik
Copy

Neli aastakümmet tagasi asus Eesti Moskva ja lääne vahelise külma sõja rindejoonel. Postimees kohtus Tadžikistanis mehega, kes pidi tollal iga päev olema valmis kolmanda maailmasõja puhkemiseks Keila-Joa raketibaasiks kutsutud väeosas.

«Kui ma Eestis teenisin, siis oli see külma sõja haripunkt,» rääkis 1983. aasta kevadel Nõukogude armeesse teenima võetud Nurali Davlat. «Ameeriklased olid just paigutanud oma raketid Lääne-Saksamaale ja kui olin neli kuud Keila-Joal teeninud, siis tulistati Sahhalini kohal alla Korea reisilennuk.»

Jutt käib kuulsast juhtumist, kui Nõukogude hävitaja lasi 1983. aasta 1. septembril Sahhalini kohal Nõukogude Liidu õhuruumis alla sinna sattunud Korean Airi reisilennuki Boeing 747. Hukkusid kõik lennukis viibinud 269 inimest. Aasta varem olid ameeriklased paigutanud Lääne-Saksamaale oma keskmaaraketid Pershing-2 ja Tomahawk vastukaaluks Nõukogude vägede sissetungile Afganistani. Ameerika rakettide lennuulatus oli 2500 kilomeetrit, mis tähendas, et nad suutnuks Saksamaalt tabada ka Moskvat.

Nõukogude juhtkond oli ameeriklaste rakettidest samavõrd häiritud kui praegu on Venemaa juhtkond ärritunud NATO vägede peale oma piiride lähedal.

«Meile kogu aeg rõhutati, et need raketid võivad Moskvani lennata kuue kuni kaheksa minuti jooksul,» rääkis Davlat. «Meie ülesanne oli hävitada Läänemere kohal ameeriklaste Pershingid ja Tomahawkid, kui need NSVL poole välja lastakse.»

Kommentaarid (15)
Copy
Tagasi üles