Berliinis korraldati kriisikohtumine Ukraina küsimuses (4)

Copy
Saksa välisminister Annalena Baerbock ja tema USA ametivend Antony Blinken pressikonverentsil Berliinis 20. jaanuar 2020.
Saksa välisminister Annalena Baerbock ja tema USA ametivend Antony Blinken pressikonverentsil Berliinis 20. jaanuar 2020. Foto: Kay Nietfeld/Pool via REUTERS/Scanpix

Venemaa edasisel agressioonil oleksid tõsised tagajärjed, hoiatas Saksa välisminister Annalena Baerbock neljapäeval kriisikõnelustel Berliinis.

USA ja tema Euroopa liitlaste kõnelused käsitlevad Vene vägede Ukrainasse tungimise ohtu.

«Me kutsume Venemaad astuma samme deeskaleerumise suunas,» ütles Baerbock pressikonverentsil, millest võttis osa ka USA välisminister Antony Blinken.

«Igasugusel edasisel agressiivsel suhtumisel, edasisel agressioonil oleksid tõsised tagajärjed.»

«Kaalul ei ole midagi vähemat kui Euroopa rahukorra säilimine.»

Venemaa on koondanud Ukraina piirile kümneid tuhandeid sõdureid ning USA ja Euroopa riigid kardavad sissetungi.

Blinken on diplomaatilisel ringsõidul leidmaks üksmeelt Euroopa liitlastega, ja reedel kohtub ta Genfis Vene välisministri Sergei Lavroviga.

USA president Joe Biden tekitas segadust ja hämmingut sõnadega, et Venemaa «väike sissetung» tooks kaasa ka väiksema vastuse NATO liitlastelt. Valge Maja püüdis hiljem presidendi sõnu siluda.

Blinken kinnitas Berliinis, et Ukrainasse tungimine läheb Moskvale kalliks maksma.

«Kui Venemaa sõjalised jõud liiguvad üle Ukraina piiri ja sooritavad uusi agressiooniakte Ukraina vastu, siis saab see kiiresti tõsise vastuse Ühendriikidelt ning meie liitlastelt ja partneritelt,» ütles ta.

Baerbock lisas, et lääneliitlased ei kõhkle tegutsemast, isegi kui see tähendab meetmeid, mis võivad tuua neile endile majanduslikud tagajärjed.

Üheks kauplemisvahendiks peetakse hiljuti valminud Nord Stream 2 gaasitoru, mis peaks kahekordistama Saksamaale jõudva Vene gaasi kogust.

Kuigi Saksamaa püüdis esialgu kinnitada, et gaasitoru on pelgalt kommertsprojekt, mida poliitilistel põhjustel ei tohi peatada, on kantsler Olaf Scholz hiljuti öelnud, et kõik on võimalik.

Moskva eitab Ukrainasse tungimise plaani, kuid on esitanud lääneriikidele tõsised julgeolekunõudmised. Muu hulgas ootab ta lubadust, et Ukrainast ei saa kunagi NATO liiget.

Briti peaminister Boris Johnson hoiatas neljapäeval, et Vene vägede sissetung Ukrainasse oleks katastroof kogu maailmale.

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles