Mullu suvel heaks kiidetud sotsiaal- ja tervishoiureform – tuntud lühendiga sote – tähendab, et soomlased saavad napilt pool aastat pärast kohalikke valimisi ja pisut enam kui aasta enne parlamendivalimisi anda pühapäeval parteidele hääletuskastide juurtes vahehinnangu.
Mida aga sotsiaalteenuste, arstiabi ja päästeteenistuse korralduse andmine 21 piirkonnavolikogu kätte senise enam kui 300 valla ja linna asemel päriselt kaasa toob, see alles selgub. Raputusteta pääseb vaid Helsingi, mis on piisavalt suur, et sealne linnavolikogu jääb vastutama ka heaolu valdkonna eest, ning autonoomne Ahvenamaa, mida reform ei puuduta.