/nginx/o/2016/04/20/5284199t1ha38b.jpg)
/nginx/o/2022/01/20/14320192t1he365.jpg)
Ameerika Ühendriikide president Joe Biden maalis Ukraina julgeolekuolukorrast rääkides Venemaa presidendi Vladimir Putini kavatsustest tumeda pildi, öeldes: «Minu oletus on, et ta viib väed sisse. Ta peab midagi tegema.»
«Kas ma arvan, et ta paneb läänt proovile, paneb proovile Ameerika Ühendriike ja NATOt nii palju, kui suudab? Jah, ma arvan, et ta teeb seda,» ütles Biden kolmapäeval ligi kaks tundi kestnud pressikonverentsil Valges Majas.
Kuid ta toonitas, et Venemaa maksab Ukrainasse tungimise eest karmi hinda, sealhulgas suure kahjuga riigi majandusele. «See oleks Venemaale katastroof,» sõnas Biden ja lisas, et venelased võivad lõpuks võita, kuid nende kaotused oleksid rasked.
Samas märkis Biden, et Putin ei pruugi soovida Ukraina täiemahulist vallutamist ja osalise sissetungi korral võivad NATO liitlased olla eriarvamusel selles, kuidas Venemaale vastata.
Kõne tekitas segadust
Bideni kommentaar tekitas segadust ja ärevust Kiievis, mistõttu Valge Maja täpsustas vahetult pärast presidendi avaldust, et igasugust Vene vägede liikumist üle Ukraina piiri koheldakse invasioonina.
«President Biden on olnud Venemaa presidendiga selgesõnaline: kui Vene sõjavägi liigub üle Ukraina piiri, loetakse seda uueks sissetungiks ja sellele järgneb kiire, karm ja ühtne vastus Ühendriikidelt ja meie liitlastelt,» lausus Valge Maja kõneisik Jen Psaki samal päeval tehtud avalduses.
«President Biden teab ka oma pikast kogemusest, et venelastel on pikk nimekiri agressiivsetest taktikatest, mis ei väljendu sõjalises agressioonis, muu hulgas küberrünnakud ja poolsõjaväelised taktikad. Ja ta kinnitas täna, et sellist Vene agressiooni ootab otsustav, vastastikune ja ühtne vastus,» lisas Psaki.
Riikliku julgeolekunõukogu kõneisik märkis Twitteris, et Biden pidas silmas potentsiaalselt erinevat käitumist Venemaa sõjaväelise ning mittesõjalise, poolsõjaväelise või kübertegevuse puhul, vahendab Politico.
Venemaa pööras eile Bideni avalduse kõverpeeglisse, näiteks Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi sõnul võimaldavad sedasorti avaldused olukorra destabiliseerimist, kuna need «võivad innustada mõnd Ukraina tulipead valelootusega».
Minu oletus on, et ta viib väed sisse. Ta peab midagi tegema.
Ameerika Ühendriikide president Joe Biden.
Vene välisministeeriumi kõneisiku Maria Zahharova väitel valmistavad hoopis lääneriigid ette sõjalist provokatsiooni Ukrainas.
«Praeguseks on lääne ja Ukraina meedia ametiisikud hakanud üha innukamalt levitama spekulatsioone Venemaa sissetungi võimalikkusest Ukrainasse, nagu nad seda sõnastavad. Oleme veendunud, et selle eesmärk on luua teabekattevari omaenda suuremõõtmeliste provokatsioonide ettevalmistamisele, millel võivad olla kõige traagilisemad tagajärjed nii piirkonna kui ka üleilmsele julgeolekule,» ütles Zahharova infotunnis.
Samas teatas Peskov eile, et ei välista uusi kõnelusi Putini ja Bideni vahel. Ka Ühendriikide president kinnitas oma kõnes, et on tippkohtumiseks valmis.
Lääs hoiatab tagajärgede eest
Briti peaminister Boris Johnson kordas eile Bideni väidet, et Ukrainasse tungimine oleks Venemaale katastroofiliste tagajärgedega.
«Ärge kahelge, et kui Venemaa peaks mingilgi moel ükskõik millises mahus Ukrainasse tungima, oleks see katastroof mitte ainult Ukrainale, vaid ka Venemaale ja maailmale,» lausus Johnson, kui Ühendkuningriigi, Saksamaa, Prantsusmaa ja Ühendriikide esindajad olid kogunenud Berliini Ukraina julgeolekuolukorda arutama.
Majandusliku kahju eest hoiatas eile Venemaad ka Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, kelle sõnul on Venemaale kaubavahetus Euroopa Liiduga palju tähtsam kui vastupidi.
/nginx/o/2022/01/20/14319861t1h6b75.jpg)
«Kui olukord halveneb, kui tuleb mis tahes edasine rünnak Ukraina territoriaalse terviklikkuse vastu, vastame sellele ulatuslike majandus- ja rahandussanktsioonidega,» ütles von der Leyen maailma majandusfoorumi virtuaalistungil.
Täna kohtub Ühendriikide välisminister Antony Blinken Genfis Vene ametikaaslase Sergei Lavroviga. Moskva nõuab Washingtonilt kirjalikku vastust nende esitatud n-ö julgeolekutagatistele, mis näevad muu hulgas ette, et NATO vähendaks oma kohalolu Euroopas ega võtaks Ukrainat oma bloki liikmeks.
Washington on öelnud, et ei kavatse Moskvale vastust esitada. Blinken kinnitas kolmapäeval, et ilma Ukrainata ei lepita kokku mitte milleski, mis Ukrainat puudutab.