NATO soovib Vene nõudmiste kiuste suurendada kohalolekut lõunatiival (1)
USA president Joe Biden ja Prantsuse president Emmanuel Macron pakkusid sel nädalal välja NATO lisavägede viimise Rumeeniasse, et tugevdada alliansi lõunatiiba, kus Venemaa nõuab liitlaste kohaloleku vähendamist.
Hirm, et Moskva on viinud Ukraina piirile 100 000 sõdurit ettevalmistusena sissetungiks, on teinud NATO kohaloleku tugevdamise strateegiliselt olulises Musta mere piirkonnas põlevataks küsimuseks.
Biden ütles kolmapäeval, et Ukraina ründamise korral suurendaks Ühendriigid vägede kohalolekut Poolas, Rumeenias ja mujal, sest «meil on artikkel 5 järgi püha kohus neid riike kaitsta».
Macron ütles, et Prantsusmaa on valmis pühendama end uutele missioonidele, eriti Rumeenias, kui allianss neid korraldada otsustab.
NATO-l on juba niinimetatud ettenihutatud tugevdatud kohalolek (EFP) Baltimaades, aga ka Poolas, et kaitsta neid võimaliku Vene rünnaku eest.
Kontingente neljas riigis juhivad Suurbritannia, Kanada, Saksamaa ja USA.
«Kuni praeguseni on olnud erinevus Kirde- ja Kagu-Euroopa vahel,» ütles diplomaatiline allikas, viidates vägede kohalolekule.
Kui Rumeenia missioon käivitatakse, tähendaks see samal tasemel pühendumust kui Baltimaades, lisas ta.
Kuid Venemaa teatas reedel, et USA juhitud alliansile esitatud julgeolekunõudmiste seas on vägede taandumine Musta mere piirkonnast.
Moskva tahab «võõrvägede, rasketehnika ja relvastuse lahkumist» riikidest, mis ei olnud NATO liikmed enne 1997. aastat, teatas riigi välisministeerium.
«Nende hulgas on Bulgaaria ja Rumeenia,» lisati avalduses, tuues välja 2004. aastal NATO-ga ühinenud endised Varssavi pakti riigid.
Enne Vene-USA välisministrite Sergei Lavrovi ja Antony Blinkeni reedest kohtumist Genfis teatas Washington, et Venemaa nõuded oma kunagisele mõjusfäärile ei tule kõne alla.
Venemaa jaoks on Must meri oluline ligipääsu tõttu, mida see pakub kriisikolletele Lähis-Idas ja Aafrikas.
Piirkond on tagaõueks ka NATO liitlasest Türgile, kellel on lähedad suhted Moskvaga, kuid keerulisem läbisaamine Prantsusmaaga.
Türgi sekkumine Süüria konflikti aastal 2019, mis oli teiste liitlastega koordineerimata, pani Macroni teatama, et NATO on ajusurmas.
NATO otsust vägede saatmise kohta lõunatiivale ei ole oodata enne järgmist kuud, kinnitas sel nädalal Bulgaaria president Roumen Radev, keda peetakse lähedaseks Moskvaga.
«Nendele kriisidele ei ole sõjalist lahendust, need nõuavad dialoogi ja diplomaatilist pingeleevendust,» ütles ta.
Rumeenia president Klaus Iohannis säutsus aga neljapäeval Twitteris, et tervitab soojalt president Macroni avaldust valmiduse kohta kohalolekut suurendada.
«Rumeenia-Prantsuse strateegiline partnerlus saab nõnda idatiival, Musta mere piirkonnas tugevdatud,» lisas ta.
Bruno Tertrais Pariisis baseeruvast mõttekojast Foundation for Strategic Research ütles, et see tähendab Prantsusmaa jaoks märkimisväärset ümberarvestust.
«Pärast märkimisväärset, kauaaegset pühendumust Läänemerele, tahab Prantsusmaa kohalolu Musta mere piirkonnas. Ja tugevdada suhteid kauaegse sõbraliku riigiga, kelle me oleme liiga sageli unarusse jätnud,» lisas ta.
Rumeenia mõttekoja New Strategy Center juht George Scutaru nõustus, et oleks väga märkimisväärne, kui Prantsusmaa juhtohjad haarab.
Prantsuse kaitseminister Florence Parly kohtus sel kuul oma ametikaaslastega Bukaresti Üheksa (B9) rühmast, nende seas Bulgaaria, Tšehhi, Eesti, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia ja Slovakkia.
«See oli sümboolselt oluline, et Prantsusmaa selle esimest korda korraldama peaks, tavaliselt on see olnud USA,» ütles üks diplomaat rühmast.
«Kõik tervitasid asjaolu, et Prantsusmaa näitab välja huvi idatiiva vastu.»