Kasahstanis on pärast rahutusi vangi langenud üle 400 inimese, kahtlustatavaid ligi tuhat

Kasahstani politsei rahutuste ajal. Foto: Valery Sharifulin/TASS/Scanpix

Kasahstan teatas laupäeval, et terrorismis ja rahutuste korraldamises süüdistatuna on vangis üle 460 inimese.

Rahutused said alguse protestist kütuse hinnatõusu vastu ja lõpuks kutsuti korda taastama Venemaa juhitud Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni (KJLO) väed.

Võimud süüdistavad toimunus bandiite ja rahvusvahelist terrorismi, ehkki autoritaarse võimladviku tipus on näha märke sisevõitlusest.

Riigiprokuratuuri esindaja Eldos Kilõmžanov ütles laupäeval, et 464 kahtlusalust said süüdistuse terrorismis ja massirahutuste korraldamises.

Kokku on aga vanglates 970 kahtlustatavat, kellele heidetakse muuhulgas ette ka vargusi, seadusevastast käitumist ja relvade omamist. Kilõmžanovi sõnul on 73 kahtlusalust kehaliselt vigastatud ja neist 29 on tulirelvadest saadud haavade tõttu suunatud linna haiglatesse ravile.

Ehkki protestid algasid uue aasta esimestel päevadel riigi lääneosas seoses vedelgaasi (LPG) kohaliku hinnatõusuga, sai peagi vägivaldseks muutunud protestide keskmeks 1,8 miljoni elanikuga endine pealinn Almatõ.

Välisministeerium tõrjus reedel teravalt Euroopa Parlamendi resolutsiooni, mille järgi läks valitsuse kriisihaldus Kasahstanis teravasse vastuollu põhiõigustega.

Ministeeriumi sõnul pole europarlamendi resolutsioon «mitte ainult kallutatud, vaid ka eelarvamuslikel seisukohtadel ja oletustel põhinev».

Mitu kinnipeetut on pärast vabastamist väitnud, et neile sai osaks piinamine.

Enam kui 2000 KJLO sõduri lahkumine Kasahstanist jõudis lõpule kolmapäeval.

Kokkupõrked tekitasid spekulatsioone selle kohta, et 68-aastase president Kassõm-Žomart Tokajevi ja tema pikalt ametis olnud eelkäija, 81-aastase Nursultan Nazarbajevi vahel on lõhe. Endise juhi mõjukaid sugulasi on vabastatud võtmekohtadelt nii äris kui ka riigijuhtimises ning Tokajev on ohjad tugevamalt enda kätte haaranud.

Nazarbajev, keda on siiani peetud Kasahstani de facto juhiks, ilmus sel nädalal esmakordselt alates rahutuste algusest avalikkuse ette ja eitas konflikti oma 2019. määratud mantlipärijaga.