/nginx/o/2022/01/24/14325876t1h7c37.jpg)
NATO liitlased on viinud oma väed valmisolekusse ning saatnud laevad ja hävitajad tugevdama Ida-Euroopa kaitset, teatas täna allianss.
«NATO rakendab kõiki vajalikke meetmeid, et kaitsta kõiki liitlasi, muu hulgas tugevdatakse alliansi idaosa. Reageerime alati oma julgeolekukeskkonna igasugusele halvenemisele,» ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg avalduses.
Allianss viitas viimaste päevade otsustele, millega Taani saadab NATO alaliste merejõudude koosseisu Balti piirkonna julgeolekut tugevdama fregati 160 sõduriga ja neli hävitajat F-16, Hispaania tugevdab sõjalaevastiku lähetusi ja Holland «viib valmisolekusse oma kiirreageerimisjõudude laeva- ja maismaaüksused».
Lisaks on Prantsusmaa teatanud valmidusest viia vägesid Rumeeniasse ning ka USA kaalub oma sõjalise kohaloleku suurendamist Ida-Euroopas.
Venemaa sõjalise jõu suurendamine Ukraina piiridel ja karm toon ajendas detsembris NATO peakorterit paluma liikmesriikidelt vägesid tagamaks, et alliansi käsutuses on vajalikud heidutusvahendid.
Avalduses öeldakse, et NATO-l ei olnud vägesid alliansi idatiival kuni 2014. aastani, mil Venemaa annekteeris Krimmi.
USA ja EL koordineerivad reaktsiooni Venemaa võimalikule invasioonile
USA välisminister Antony Blinken ja Euroopa Liidu välisministrid valmistavad esmaspäeval ette jõulist reaktsiooni Venemaa võimalikule sissetungile Ukrainas.
USA püüab koondada liitlasi valmistama ette enneolematut sanktsioonide paketti, kui Venemaa, kes on koondanud Ukraina piiridele umbes 100 000 sõdurit, peaks väed üle piiri saatma. EL-i liikmete kinnitusel on nad valmis vajadusel mõne päevaga reageerima "massiivsete tagajärgedega" Moskvale.
Endiselt on erimeelsusi Moskva võimaliku karistamise ulatuses ja selles, kui vahetu on sõjategevuse oht.
Blinken annab videosilla vahendusel EL-i välisministritele ülevaate oma reedestest kõnelustest Vene välisministri Sergei Lavroviga, kus pooled ei saavutanud läbimurret, kuid leppisid kokku jätkata tööd pingete leevendamiseks.
EL-i välisministritelt ei oodata esmaspäeval võimalike Moskva-vastaste meetmete heakskiitmist, kuid ühe allika teatel võivad sihikul olla Venemaa hiiglaslikud nafta- ja gaasitarned Euroopale.
"Pole mingit kahtlust, et oleme valmis reageerima jõuliselt ja ulatuslike sanktsioonidega, mille sarnaseid ei ole varem nähtud," ütles Taani välisminister Jeppe Kofod said.
EL-i välisministrid soovivad Blinkenilt infot seoses Washingtoni lubadusega anda selle nädala jooksul kirjalik vastus Moskva nõudmistele välistada Ukraina liitumine NATO-ga ja vähendada Washingtoni mõju Ida-Euroopas.
USA kutsus pühapäeval kodumaale Kiievi saatkonna töötajate pereliikmed, London toob koju osa Kiievi saatkonna töötajatest ja nende pereliikmed. EL-i välispoliitika juht Josep Borrell ütles, et blokk ei plaani esialgu inimesi Ukrainast ära tuua ning lisas, et olukorda ei ole põhjust "dramatiseerida", kuni kõnelused Venemaaga kestavad.