Vene asevälisminister süüdistas NATO-t, eitas Moskva agressiivseid plaane

Copy
Vene asevälisminister Aleksandr Gruško.
Vene asevälisminister Aleksandr Gruško. Foto: YVES HERMAN/REUTERS/Scanpix

NATO omistab Venemaale agressiivseid kavatsusi, et õigustada omaenda sõjalist tegevust idatiival, väitis täna Vene asevälisminister Aleksandr Gruško. Hoolimata Vene vägede massilisest koondumisest Ukraina ümber, eitas ta plaane Ukrainasse tungida.

«Sellised ainuvajalikud sammud (NATO üleskutse Ukrainale täita Minski leppeid) oleksid vastuolus Venemaa demoniseerimise, sellele agressiivsete kavatsuste omistamise joonega, et õigustada väikekodanlaste silmis oma sõjalist tegevust idatiival,» ütles Gruško, kommenteerides NATO otsust saata Ida-Euroopasse lisajõude.

Aseministri sõnul: «Vaid lääne tulipeade ajudes olevat ohtu, et Venemaa ründab Ukrainat, kasutatakse NATO vajalikkuse, tema Vene ohu ees kaitsetute liitlaste kaitsmise valmiduse näitamiseks.»

«Ja mida rohkem NATO pumpab sellesse idatiiva mõttetusse tugevdamisse, seda valjem on kisa Venemaa agressiivsusest,» ütles Gruško.

Vene riigiduuma kaitsekomisjoni esimees Andrei Kartapolov aga hoiatas «kohase vastuse» eest, kui USA suurendab sõjaväelaste hulka Baltimaades ja Ida-Euroopas.

«Loomulikult ei jäta Venemaa taolist tegevust vastuseta ja rakendab ohtude suurenemise korral kohased meetmed,» kommenteeris Kartapolov ajakirjanikele The New York Timesi teadet 5000 USA sõjaväelase võimalikust saatmisest Baltimaadesse ja Ida-Euroopasse.

Komisjoni esimehe väitel pingestab just nende sõdurite toomine Euroopasse olukorda piirkonnas. 

Allianss teatas täna, et NATO liitlased on viinud oma väed valmisolekusse ning saatnud laevad ja hävitajad tugevdama Ida-Euroopa kaitset.

«NATO rakendab kõiki vajalikke meetmeid, et kaitsta kõiki liitlasi, muu hulgas tugevdatakse alliansi idaosa. Reageerime alati oma julgeolekukeskkonna igasugusele halvenemisele,» ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg avalduses.

Venemaa sõjalise jõu suurendamine Ukraina piiridel ja karm toon ajendas detsembris NATO peakorterit paluma liikmesriikidelt vägesid tagamaks, et alliansi käsutuses on vajalikud heidutusvahendid.

Stoltenbergi avalduses rõhutatakse, et NATO-l ei olnud vägesid alliansi idatiival kuni 2014. aastani, mil Venemaa annekteeris Krimmi.

Tagasi üles