Biden ei välista sanktsioone isiklikult Putini vastu (6)
USA hoiatas Moskvat teisipäeval ränkade, sealhulgas isiklikult president Vladimir Putini vastu suunatud sanktsioonide eest, kui Venemaa peaks Ukrainat ründama.
Pinged näivad vaid kasvavat ja Valge Maja sõnul on Venemaa sissetungi oht endiselt vahetu.
Hoiatades, et see tooks kaasa tohutuid tagajärgi ja isegi muudaks maailma, ütles president Joe Biden, et kaalub muudele meetmetele lisaks otse Putini vastu suunatud sanktsioone.
«Jah, see on võimalik,» vastas USA president ajakirjaniku küsimusele Putini kohta, kes tema oponentide sõnul omab tohutuid salajasi rikkusi.
USA kõrge ametnik kirjeldas massiivsete tagajärgedega majandussanktsioone, mis lähevad palju kaugemale varasematest meetmetest, mida rakendati 2014. aastal pärast Ukraina Krimmi poolsaare hõivamist.
Uued sanktsioonid hõlmaksid piiranguid USA kõrgtehnoloogiliste seadmete ekspordile tehisintellekti, kvantandmetöötluse ja kosmosesektoris, ütles anonüümsust palunud ametnik ajakirjanikele.
«See, millest me räägime, on keerukad tehnoloogiad, mida me arendame ja toodame,» ütles ametnik.
Ka Briti peaminister Boris Johnson kinnitas varem, et sanktsioonid oleks raskemad kui kõik varasemad.
Püüdes leevendada kasvavat pinget, ütles Prantsuse president Emmanuel Macron, et räägib reedel telefonitsi Putiniga, et saada selgust Moskva kavatsuste osas.
Varem sel kuul peetud läbirääkimistel pole olukorda deeskaleerida õnnestunud, kuigi Ühendriigid ja Venemaa on leppinud kokku, et räägivad edasi.
Lisaks Macroni-Putini kõnelustele on Prantsusmaa valitsus ka teatanud, et kolmapäeval leiab Pariisis aset Vene ja Ukraina ametiisikute kohtumine, millel osalevad ka nende Prantsuse ja Saksa kolleegid.
Washington on lubanud sel nädalal anda kirjalikud vastused Moskva julgeolekutagatiste nõudmistele, olles samas kinnitanud, et keeldub andmast Venemaale vetoõigust Ukraina NATOga liitumisel.
Kuid kriis on tekitanud läänes ka lõhesid.
Eelkõige on Saksa uut valitsust on kritiseeritud seoses keeldumisega tarnida Ukrainale kaitseotstarbelisi relvi, aga samuti kõhklemisega ühe karmima arutluse all oleva majandussanktsiooni – Moskva kõrvaldamise osas üleilmsest pangadussüsteemist SWIFT.
Ukraina sõjavägi jääb relvastuse poolest Venemaast selgelt maha ja Biden kordas, et tal ei ole mingit kavatsust saata Ukrainasse Ameerika või NATO vägesid.
Samal ajal on USA kiirendanud relvatarneid Kiievile. Viimase saadetise vastuvõtu tseremoonial ütles Ühendriikide ajutine asjur Ukrainas Kristina Kvien: «Meie eelistus on diplomaatia.»
Kuid Venemaa rünnaku korral seisab Kreml silmitsi ägeda vastupanuga, kaotused Venemaale on rängad.
«Kui president Putin otsustab teha selle mõtlematu valiku, pakume ukrainlastele täiendavat kaitsematerjali lisaks sellele, mida oleme juba saatnud,» ütles ta.