Itaalia presidendivalimiste teine voor ei toonud samuti võitjat

Euroopa Keskpanga endine president Mario Draghi. Foto: VALDA KALNINA / EPA

Itaalia presidendivalimise teine ​​voor ei toonud teisipäeval samuti võitjat, pikendades ebakindlust peaminister Mario Draghi ja tema valitsuse tuleviku suhtes.

Enam kui pooled ligi tuhandest hääletanud parlamendiliikmest, senaatorist ja kohaliku võimu esindajaist jätsid oma sedelid teisel päeval tühjaks, peegeldades kokkuleppe puudumist peamiste parteide kandidaadi osas.

Kolmapäeva hommikul korraldatakse nüüd kolmas hääletusvoor, kuigi läbimurret pole oodata enne neljapäeva.

Alates neljandast hääletusvoorust langeb võidukünnis kahekolmandikulisest enamusest absoluutsele enamusele.

Itaalia presidendil on suuresti tseremoniaalne roll, kuid tänavusel heitlusel, mille soosikuks on Draghi, on panused suured.

See võib murendada habrast koalitsiooni, tuua kaasa ennetähtaegsed valimised ja ohustada reforme, mida on vaja miljardite eurode ulatuses EL-i taastusfondi rahade saamiseks.

Tulemust on aga raske prognoosida, sest salajase hääletuse, tagatoakokkuleppete ja ametliku kandidaatide nimekirja puudumise tõttu on seda võrreldud paavsti konklaaviga.

Ühelgi poliitilisel rühmitusel pole parlamendis enamust. Selle asemel jagavad pea kõik parteid nii vasak- kui paremtiivalt võimu rahvusliku ühtsuse valitsuses.

Euroopa Keskpanga endise juhi Draghi tõi Itaalia poliitikasse ametist lahkuv president Sergio Mattarella 2021. aasta veebruaris, kui riik oli taastumas pandeemiast tingitud majanduslangusest.

Tema valitsus on aidanud taastada majanduskasvu ja korraldanud eduka vaktsineerimiskampaania.

Ja ta on alustanud suuri reforme – eelkõige maksu- ja õigussüsteemis ning avalikus halduses –, mida Brüssel nõuab vastutasuks peaaegu 200 miljardi euro suuruste EL-i toetuste ja laenude eest.

Paljud rahvusvahelised investorid on mures, et võlgades vaevlev Itaalia jääb Draghi lahkumise korral rangest reformigraafikust maha. Samuti on palju Itaalia seadusandjaid, kes kardavad oma kohast ilma jääda, kui tema lahkumine valitsusjuhi kohalt kutsub esile ennetähtaegsed valimised.

Teised ütlevad, et Draghi saaks presidendina paremini tagada poliitilise stabiilsuse ja head suhted Brüsseliga – eriti juhul, kui paremäärmuslased järgmised valimised võidavad.

Riigipeal on poliitiliste kriiside ajal märkimisväärne võim alates parlamendi laialisaatmisest kuni uute peaministrite valimiseni ja habraste koalitsioonide takistamiseni.

Esmaspäevase hääletuse võitnud vähetuntud endine kohtunik Paolo Maddalena tõusis teisipäeval taas esikohale 39 häälega. Sama palju hääletas 80-aastase Mattarella poolt, kuigi too on selgelt öelnud, et ei kavatse teist seitsmeaastast ametiaega oma kohale jääda.