Läti keele kampaania jäi ühekeelseks

Eile Riia südalinnas läti keele toetuseks rindakinnitatavaid lipukesi jaganud Edvīns Fjodorovs (vasakul) kohtas enda sõnul peamiselt positiivset vastukaja, eriti lätikeelsete noorte seas. Foto: Evelyn Kaldoja

Hoolikalt valides, millisele möödujale läheneda, jagasid kaks noort lätlast – Marta Kive ja Edvīns Fjodorovs – eile pärastlõunal Riia vene teatri ees väikesi Läti lipuvärvides lindikesi.
 

«Jah, me kuulame enne, mis keelt nad räägivad,» tunnistas Kive.

«Tegelikult on juba välimusest aru saada,» muigas Fjodorovs. «Kui tal on peas suur karvane müts või kõrvas teemandid, siis ilmselt ta ei ole lätlane.»

Lindikesi, mis toetavad täna peetaval referendumil vene keelele kui teisele riigikeelele «ei» ütlemist, üritasid nad anda vaid lätikeelseile möödujaile. Kive kuulub rahvuslikku erakonda Hea Läti Eest ja Fjodorovs tuli talle appi kampaaniat tegema.

Kive sõnul pole see talle esimene kord tänaval kampaaniat teha – ta on seimi asespiikri Dzintars Rasnacsi abi ehk see on osa tema tööst.

«Ma olen konservatiiv ja õpin politoloogiat. See on ainus partei Lätis, millega ma sain liituda, sest see kaitseb rahvuslikke ja konservatiivseid väärtusi,» põhjendas teist aastat parteisse kuuluv Kive. Osaliselt eesti verd lätlanna hinnangul ükski teine erakond neid väärtusi ei esinda.

«Kui on noored ja lätlased, siis suhtuvad nad meie sõnumisse positiivselt,» ütles Kive kampaania senise vastuvõtu kohta.

Kõik materjalid läti keeles

Hommikul rahvuslaste parlamendifraktsiooni kontoris nende lipukeste pikast lindist lõikamist juhendanud parlamendisaadik Jānis Dombrava kinnitas oma tänavakampaania kogemusest sama. «Venelaste suhtumine pole mitte negatiivne, vaid ükskõikne,» lisas ta. «Üks venelane võttis vastu, aga ta rääkis ka head läti keelt, mistap ehk hääletab ta ka teise riigikeele vastu.»

Dombrava sõnul on kõik nende erakonna kampaaniamaterjalid lätikeelsed, sest nad ju seisavad ühe riigikeele eest. «Ainus algatus venelastele oli meie esimehe Raivis Dzintarsi avalik kiri, mis tõlgiti ka vene keelde ja avaldati enamikus venekeelsetes meediaväljaannetes,» sõnas ta.

Läti raadio parlamendikorrespondendi Laura Dreimane sõnul on rahvuslaste kampaania olnud tema jaoks üllatavalt tagasihoidlik. Silmapaistvam on olnud peaminister Valdis Dombrovskise erakonna Ühtsus töö. «Neil on palju reklaame – raadios, televisioonis, ajalehtedes –, kus nad paluvad inimestel minna ja vastu hääletada,» kirjeldas ta.

Lisaks on tekkinud liikumine «Astu välja ja hääleta!». Selles kutsuvad inimesi referendumile minema ja teisele riigikeelele vastu hääletama mitmed tuntud isikud, nagu kelgutamise olümpiamedalist Mārtiņš Rubenis, pianist Vestards Šimkus ja tippkokk Mārtiņš Rītiņš.

Teist riigikeelt toetavad jõud on Dreimane sõnul hoidnud üsna madalat profiili ja näiteks ajakirjanikel on tõenäoliseks kaotuseks valmistuvatelt jõududelt üsna raske kommentaare saada.

Dreimane väljendas aga ka muret selle pärast, et sisuliselt on läti poliitikud keskendunud vaid lätikeelse elanikkonnaga suhtlemisele. «Valdis Zatlers on ainus, kes on viimase kuu jooksul vene keelt rääkinud,» lausus ta. «Paari päeva eest pidas ta umbes viieminutilise internetiportaalidesse postitatud videokõne, kus ta seletas venelastele, miks nad peaksid minema ja vastu hääletama.»

«Kui keegi läti poliitikuist ei räägi venelastega, saavad nad infot vaid vene poolelt,» selgitas ta. «Kuigi see ei pruugi referendumi tulemusi muuta, peaksid läti poliitikud näitama, et nad pööravad tähelepanu.»

Läti Ida-Euroopa uuringute keskuse teaduri Andis Kudorsi sõnul on selge, et teist riigikeelt ei tule, sest selle mõtte läbiminekuks oleks vaja ligi 700 000 poolthäält ja nii palju venekeelseid valijaid pole. Muret aga tekitab, et venekeelne elanikkond elab ka pärast referendumit edasi Venemaa infoväljas.

9. mai tulekul

«Allkirjade kogumise ajal reklaamiti seda venekeelsetes telekanalites suures koguses kallil tippajal,» nentis Kudors. «Kes selle eest maksis? Lindermans ja tema MTÜ Emakeel? Kust nad raha said? Kui nemad selle eest ei maksnud, siis kas vene kanalid, mida Venemaa otseselt ja kaudselt kontrollib, andsid selle tasuta?»

Kudorsi sõnul muretseb ta väga tänavuse 16. märtsi ehk varemgi äärmuslaste meeleavaldusi põhjustanud leegionäride päeva ja 9. mai pärast. «Ma loodan, et turbulentsi ja ekstsesse ei tule, aga ma kardan, et nii ei lähe. Venemaa korraldab siia näiteks 16. märtsiks rohkelt ajakirjanikke,» hoiatas ta.

«Mulle paistab, et teie ees seisid samasugused küsimused pärast pronksist Aljoša öid,» leidis Dombrava. «Need inimesed on meie riigist võõrandunud, neid juhitakse meedia ja Venemaa rahastuse kaudu ning nad lihtsalt täidavad käske. Selle referendumi saanuks peatada, kui kaitsepolitsei või mõni teine institutsioon teinuks oma tööd aktiivsemalt.»

Kudors tunnistas, et kui Venemaa Lätis mingit edu saavutab, peaks ilmselt ka Eesti vaatama üle oma nõrgad kohad. «Kuid minu arvates on teie olukord pisut parem, sest Eesti venelased on eesti keele rääkimise osas positiivsemad ja saavad eesti keelest paremini aru kui siinsed venelased. Teil on integreeritud venelaste protsent suurem kui meil,» märkis ta.

Postimees üritas kommentaare saada ka teise riigikeele eestvõitlejailt, kuid korduvatele intervjuupalvetele lihtsalt ei vastatud.