Rahvuslane: referendum peegeldab sihitut integratsiooni

Keelereferendumist teavitav plakat Riia kesklinnas. Foto: SCANPIX

Keelereferendum on selle tulemus, et 20 aastat on poliitikud küll rääkinud integratsioonist, aga pole formuleerinud selle eesmärki, ütles Rahvusliku Liidu Kõik Läti Eest – Isamaale ja Vabadusele / LNNK liider Raivis Dzintars intervjuus Postimehele.

Kas poliitikud või valitsus võinuks keelereferendumi toimumise ära hoida?

Kõigepealt peaksime rääkima selle hääletuse tekkepõhjustest. See on viimase 20 aasta poliitika tulemus. Poliitikud on pidevalt korrutanud, et me peame need inimesed integreerima, aga pole öelnud, mis on integratsiooni peaeesmärk. Igaüks tõlgendab seda erinevalt.

Pole olnud ühist vaatenurka, milleni peaksime integratsiooniga jõudma. Läti keel ja kultuur on Läti riigi eksisteerimise põhialus. Ja meie poliitikud on teinud üsna vähe, et kõik sellest aru saaksid.

Kui räägime lühemas perspektiivis, siis saanuks seda vältida sellele hääletusele lihtsalt raha mitte andes. Keskvalimiskomisjonis ei tohiks töötada ainult postkast.

Nii võiks keegi algatada protsessi ka naistelt hääle­õiguse äravõtmiseks või Latgale Venemaaga liitmiseks. Meie hinnangul ei saa seda demokraatlikuks protsessiks nimetada.

Seda võinuks ära hoida mitmel tasemel. Näiteks keskvalimiskomisjonis, aga ka president.

Kuidas te defineeriksite Läti kontekstis õnnestunud ja hea integratsiooni?

On kaks võimalust. Esimene oleks formuleerida integratsioon nii abstraktselt, et see oleks kõigile vastuvõetav. Kuid see on nagu praegu, et tehakse referendum ja integratsiooni tegelikult ei toimu ja kõik mõistavad seda erinevalt.

Teine võimalus on formuleerida integratsiooni eesmärk selgelt, aga see tähendab, et see pole kõigile vastuvõetav. Meie arvates oleks see ainuõige tee.

Seda olukorda ei saa kiirelt lahendada, aga kui tahame seda üldse lahendada, peame seda tegema. Tuleb formuleerida väärtused, mida kõik Läti kodanikud peaksid tunnustama ning toetama ja kaitsma. Igaüks Lätis peaks tunnetama missiooni kaitsta läti keelt ja kultuuri. Integratsiooni eesmärk ei saa olla vastuolus Läti riigi eesmärgiga.

Mida te soovitakse Läti venekeelse elanikkonna rahustamiseks ja selliste intsidentide vältimiseks tulevikus?

Esimene asi oleks integratsiooni eesmärgi selge formuleerimine ja kodanikele selgitamine. Kuid sellest ei piisa, me peame astuma palju väikesi samme, mis ei muuda üksikuna olukorda, kuid kokkuvõttes viiksid meid eesmärgile lähemale.

Me peame investeerima ettevõtmistesse, mis juba ühendavad meie ühiskonda. Näiteks toetama noorteorganisatsioone, mille tegevuses juba praegu osalevad erinevatest rahvustest noored. Sport ja kultuur ühendavad samuti erinevatest rahvustest Läti elanikke.

Iga samm, mille Läti poliitikud astuvad, peaks neid reegleid järgima. Iga samm nende juurest tagasi annab ühiskonnale vale signaali.

Kas võiks olla mingigi võimalus, et te läheksite samasse valitsusliitu Koosmeele Keskusega?

Praegu sümboliseerib Koosmeele Keskus ideid, mis on Läti riigi vastu. See pole mitte koosmeele, vaid killustamise keskus. See keskus peaks killustuma, et me saaksime nendega rääkida. Seal on poliitikuid, kellega me võiksime dialoogi pidada.