:format(webp)/nginx/o/2017/01/05/6229469t1ha54d.jpg)
/nginx/o/2022/01/26/14329689t1hfb3c.jpg)
- Endist siseministrit Päivi Räsäneni süüdistatakse viha õhutamises
- Muuhulgas nimetas ta homoseksuaalsust haiguseks ja väitis tegemist olevat patuga
- Räsäneni sõnul rakendas ta piiblit tsiteerides usu- ja sõnavabadust
- Teda toetvad USA ultrakonservatiivsed juristid ja äärmuskristlikud survegrupid
Seksuaalvähemuste vastu vaenu õhutamises süüdistatav Soome eksminister väidab kohtuprotsessil, et homoseksuaalsust puudutavate piiblitekstide tsiteerimine ei saa olla kuritegu, samas kui prokuröri arvates pole küsimus jumalasõnas, vaid selle kasutamise eesmärgis.
Ringkonnaprokuröri Maija Päivineni Helsingi kohtus ette loetud süüdistuse järgi on endise siseministri Päivi Räsäneni väited, et homoseksuaalsus pole loomulik ja terve sättumus, seksuaalvähemuste võrdsust ja väärikust haavavad ning tekitavad põlgust ja viha, mistõttu on need käsitletavad vähemusrühma vastu viha õhutamisena.
Koos Räsäneniga on kohtu all ka kristlike demokraatide ridadesse kuuluva parlamendiliikme ligi paarikümne aasta tagust teksti levitanud Lutheri sihtasutuse eestvedaja Juhana Pohjola. Mõlemad eitavad rikkumisi, nende kaitsja hinnangul ei peaks kohus piiblitekstide tõlgendamisega tegelema.
Milles Päivi Räsäneni süüdistatakse?
- Räsanenile on esitatud süüdistus viha õhutamises vähemusrühma vastu kolmel puhul. 2004. aastal avaldas Räsanen bukleti, milles väitis, et homoseksuaalsus on teaduslikult kinnitatud psühhoseksuaalne arenguhäire ja pikaajalised geisuhted on kahjulikud. Prokuröri hinnangul on tegu homoseksuaale alandava materjaliga.
- Teine süüdistus puudutab Räsäneni postitusi Twitteris, Instagramis ja Facebookis, milles ta nimetas homoseksuaalsust häbiks ja patuks seoses kiriku partnerlusega Pride-üritusel 2019. aastal. Nendes postitustes tsiteeris ta uut testamenti.
- Kolmas süüdistus puudutab raadiojaama Yle Puhe 2019. aasta saadet nimega «Mida mõtleb Jeesus homodest?», kus prokuröri väitel alandas Räsänen seksuaalvähemusi. Programmis ütles poliitik muuhulgas: «Jumal ei loonud alguses inimest homoseksuaaliks.»
Piibliga kohtu ette
Esmaspäeval kohtu ees rõhutas samas riigiprokurör Anu Mantila, et antud asjas pole küsimus teoloogias ja piibli tsiteerimine pole kuritegu, vahendas Ilta-Sanomat. «Ei Räsänen ega Pohjola pole siin inkvisitsiooni ees,» ütles riigiprokurör. «Küsimus on lihtsalt selles, kas Räsäneni väljaütlemised kui sellised rikuvad teiste põhiõigusi.»
Räsäneni kaitsja Matti Sankamo leidis, et sõnavabadus kehtib ka provokatiivsete avalduste puhul. «Poliitiliselt tundlikul teemal rääkimine on põhimõtteliselt solvav, mistõttu ei tohiks kõnet solvamise pärast takistada,» vahendas tema sõnu Helsingin Sanomat.
/nginx/o/2022/01/26/14329690t1hfb18.jpg)
2004. aastal kirja pandud seisukohta, nagu oleks homoseksuaalsus arenguhäire, õigustas piiblit käes hoides kohtusse saabunud Räsänen sellega, et tegu on aegunud materjaliga, mis põhineb vananenud teadusuuringutel. Kevadel süüdistuse saamise aegu kinnitas pikaaegne kristlike demokraatide esimees veel, et jääb truuks bukletis väljendatud positsioonidele.
Vastu astumist kiriku osalemisele seksuaalvähemuste Pride-üritusel 2019. aastal õigustas Räsänen esmaspäeval kohtus sooviga äratada «uinunud liikmeid kirikupaadis». Ka luges ta kohtus ette uue testamendi katke, mis nimetab samasoolisi suhteid räpaseks ja jäledaks, väites, et sellele viitamine polnud mõeldud teiste inimeste kirjeldusena, vaid nende positsiooni suhtes Jumala ees.
«Ei Räsänen ega Pohjola pole siin inkvisitsiooni ees. Küsimus on lihtsalt selles, kas Räsäneni väljaütlemised kui sellised rikuvad teiste põhiõigusi,» ütles riigiprokurör Anu Mantila.
Räsanen ise on varem kirjeldanud protsessi võitlusena usu- ja sõnavabaduse eest. «On au kaitsta sõnavabadust. Lähen kohtusse püstipäi, see ei ole kuidagi häbiväärne. Küsimus on demokraatiast ja sõnavabadusest, mida ma kaitsen. Me inimesed oleme kõik iseenesest võrdsed, ma ei ole oma arvamustes teinud mingit väärtusjärjekorda, oleme kõik Jumala loodud,» lausus ta poolteist kuud tagasi Iltalehtile.
Siis väljendas Räsänen ka rõõmu, et talle on toetust avaldanud nii Vene õigeusu kirik kui ka USA äärmuskonservatiivsed kristlikud ühendused ja juriidiliselt abikäe ulatanud konservatiivne õigusabirühm Alliance Defending Freedom (ADF).
Inimõigusühendus Southern Poverty Law Center käsitleb ADFi seksuaalvähemustevastase vihagrupina, mille juristid võitlevad kogu maailmas abordiõiguse ja seksuaalvähemuste õiguste vastu. Näiteks on ADF kaitsnud homoseksuaalsust kriminaliseerivaid seadusi Indias ja Belize’is.
Äärmusgruppide surve
Mullu kirjeldas Soome peaprokurör Raija Toiviainen Helsingin Sanomatele, kuidas Hispaania ultrakatoliikliku ühenduse HazteOir loodud petitsioonide kirjutamisele pühendunud äärmuskonservatiivne organisatsioon CitizenGO asus Räsäneni kaitseks juba suve hakul neid kirjadega pommitama.
Alguses inglise ja slovakkia, hiljem saksa, portugali, itaalia, ungari ja poola keeles. Pärast mõningast vaikust juulis lisandusid kirjad hispaania, hollandi, prantsuse ja vene keeles. Novembri alguseks kokku ligi 1600 kirja, millest igale oli alla kirjutanud sadakond inimest. Kõik kirjad nõudsid ühtmoodi, et Räsäneni ei saadetaks kristlike uskumuste väljendamise eest vangi.
Seejuures ei ähvarda Räsäneni vanglakaristus, kohtus nõuab prokuratuur talle 120 päevamäära suurust trahvi.
Septembris anti Soome prokuratuurile üle ka mälupulk, millel väidetavalt 200 000 Räsäneni toetaja allkirjad, kuid turvakaalutlustel seda ei avatud.
Juba mullu mais saatsid kümme Ameerika Ühendriikide professorit ja õppejõudu USA rahvusvahelisele usuvabaduse komisjonile (USCIRF) kirja, milles nõudsid sanktsioonide kehtestamist riigiprokurör Toiviaineni suhtes ning väideti, et ta sunnib preestreid ja usklikke valima vangla ja oma uskumuste hülgamise vahel, kirjutas Yle.
Mais korraldas Räsäneni toetuseks Tallinnas Soome saatkonna juures meeleavalduse ka konservatiivne huviühendus Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK).
Ida-Soome ülikooli kriminaal- ja kohtuõiguse professor Matti Tolvanen kirjeldas seda rootsikeelsele Ylele kui välist survet. «Ma olen näinud otseseid nõudmisi süüdistusest loobuda, kuid seda muidugi ei juhtu. Parem oleks, kui toetusavaldusi poleks saadetud, sest see võib muuta pildi juhtumist hägusemaks. Ma olen siiski täiesti veendunud, et juhtumit käsitletakse vaid juriidilistel alustel,» ütles ta.
Prokuröri ja Räsäneni kaitsja lõppsõna ära kuulamiseks tuleb kohus uuesti kokku 14. veebruaril.
/nginx/o/2022/01/26/14329693t1hfdc7.jpg)
Viha õhutamises on kahtlustatud ka Põlissoomlaste ja sotside poliitikuid
Viimastel aastatel on süüdistatuna viha õhutamises kohtu ette astunud mitu Põlissoomlaste parlamendiliiget ning kahtlus selles lasus ka tuntud sotsiaaldemokraadil.
/nginx/o/2022/01/26/14329691t1h0bb6.jpg)
Alles läinud kuul mõistis kohus õigeks Põlissoomlaste teise aseesimehe ja parlamendiliikme Mauri Peltokangase, leides, et sisserändajaid sarjanud sotsiaalmeediapostitused ei kujutanud endast viha õhutamist rahvusrühma vastu, vaid tegemist oli poliitiliste seisukohtavõttudega.
Tunnamullu kirjutas Peltokangas ühes Facebooki-postituses asüülitaotlejate kohta, et loodab, et «heaolusurfarid käivad siit maalt põrgusse». Teises postituses kirjutas ta, kui rahulik oli käik aianduspoodi, sest seal «ei kuule Muqdisho-murrakut, kitsekarjused ei räuska ja parklas polnud mitte ühtegi kaamelit või lendavat vaipa».
Tema parteikaaslase Sebastian Tynkkyneni mõistis kohus aga eelmise aasta oktoobris rahvusrühma vastu viha õhutamises süüdi ja karistas 70 päevamäära ehk umbes 4400 euro suuruse trahviga. Parlamendiliige ja Põlissoomlaste kolmas aseesimees kirjutas 2017. aastal sotsiaalmeedias, et varjupaigataotlejad ahistavad Soomes inimesi. Mees on ka varem kahel korral moslemite vastu suunatud postituste eest viha õhutamises süüdi mõistetud.
Eelmise aasta alguses otsustas Soome prokuratuur, et kuigi sotsiaaldemokraat Hussein al-Taee oli Facebooki-postitustes alandanud nii homoseksuaale, juute, somaallasi kui ka sunnimoslemeid, ei ole tegu vihakuriteoga ning süüdimõistmine oleks vähetõenäoline, sest ta püüdis aktiivselt tehtud kahju heastada.
Põlissoomlase Juha Mäenpää päästis süüdistusest aga parlamendi otsus. Poliitik võrdles 2019. aastal Eduskunta ees asüülitaotlejaid võõrliikidega, millega tuleb võidelda. Prokuratuur tahtis talle viha õhutamise süüdistuse esitada, kuid parlament ei andnud selleks heakskiitu.