AK ⟩ Pool sajandit hiljemgi on Derry verise pühapäeva kannatused päevapoliitilised

Briti sõdur tirib 30. jaanuaril 1972 verise pühapäeva tapatalgute ajal Derrys kaasa katoliiklasest meeleavaldajat. Foto: Thompson/AFP/Scanpix

Kui nädal tagasi kerkisid Põhja-Iirimaal asuva Derry veerele protestantide asulatesse tee äärde Ühendkuningriigi langevarjurügemendi veinipunased lipud, olid paljud möödasõitjad šokeeritud – miks peaks kõigest mõni päev enne linnas just sama üksuse sõdurite toime pandud veresauna 50. aastapäeva ohvrite lähedasi sedasi haavama?

Lipuprovokatsioon, mille mõistsid hukka nii Põhja-Iirimaa vabariiklikud kui ka unionistlikud poliitilised jõud, aga ka Briti langevarjurügement ise, kinnistas ometi taas, et homme kätte jõudev verise pühapäeva aastapäev pole ainult sünge ajaloosündmus, mida mälestada, vaid endiselt põletav igapäevamure Põhja-Iirimaa elanike seas.

Kuigi 13 inimese surmaga lõppenud verine pühapäev 30. jaanuaril 1972 on vaid üks valus peatükk Põhja-Iirimaa konfliktis, külvasid selle päeva sündmused ja järgnenud uurimine usaldamatust, mille tagajärjed annavad tunda praegugi.