Vietnamlased jätsid hüvasti mõjuka usujuhi Thích Nhat Hanhiga
:format(webp)/nginx/o/2022/01/29/14334268t1h0b21.jpg)
Kümned tuhanded vietnamlased jätsid laupäeval hüvasti budistliku munga ja rahuaktivisti Thích Nhat Hanhiga, kes oli üks maailma juhtivaid usuaktiviste.
Zeni õpetaja, kelle teeneks peetakse teadveloleku (mindfulness) õpetuse jõudmist Läände, suri 95-aastasena Tu Hieu templis Hues. Temast mõjukamaks budistiks on peetud vaid dalai-laamat.
Nhat Hanhi surnukeha toodi laupäeva hommikul avatud tuhastamiskohta, kuhu kogunes kümneid tuhandeid inimesi, sealhulgas kollastes ja pruunides rüüdes buda munkasid ja halli riietunud järgijaid.
1926. aastal Vietnamis Hue provintsis sündinud Nhat Hanh muutis budistliku õpetuse kaastundest ja kannatusest kergesti mõistetavaks elujuhiseks ning pühendus tööle rahu nimel.
1961. aastal asus ta USA-s Princetoni ja Columbia ülikoolides võrdlevat usuteadust õppima.
Enamus oma ülejäänud elust veetis ta Lõuna-Prantsusmaal Plum Village'is asutatud meeleharjutuskeskuses.
Nii seal kui ka meeleharjutustel ja kõnelustel üle kogu maailma tutvustas ta zen-budismi sisu kaastundliku kuulamise kaudu. Ikka vankumatuna oma pruunis rüüs, õhkus temast valvsat ja lõbusat rahulikkust ning mõnigi kord jagas ta lava Tiibeti vaimse juhi dalai-laamaga.
«Rahu, mida me otsime, ei saa olla meie isiklik omand. Peame leidma sisemise rahu, mis võimaldab meil saada üheks kannatajatega ja teha midagi oma vendade ja õdede, juskui iseenda abistamiseks,» kirjutas Nhat Hanh ühes oma kümnetest raamatutest «Päike, mu süda».
Dalai-laama väljendas kurbust «oma sõbra ja vaimse venna» surma pärast.
«Oma rahumeelse vastuseisusuga Vietnami sõjale, toetusega Martin Luther Kingile ja ennekõike pühendumusega jagada teistele mitte ainult seda, kuidas tähelepanu ja kaastunne aitavad kaasa meelerahule, vaid ka seda, kuidas meelerahu edendavad inimesed aitavad kaasa maailmarahule – nõnda elas auväärne tõesti tähendusrikka elu,» ütles dalai-laama.
Nhat Hanh kaotas 2014. aastal insuldi tõttu kõnevõime ming 2018. aastal pöördus ta Prantsusmaalt koju Vietnamisse, veetes elu viimased aastad Tu Hieu templis, kus ta ligi 80 aastat tagasi mungaks pühitseti.
Nhat Hanhi pingutused leida lepitus USA toetatud Lõuna-Vietnami ja kommunistliku Põhja-Vietnami vahel avaldasid omal ajal suurt muljet Martin Luther Kingile, kes esitas munga 1967. aastal Nobeli rahupreemia nominendiks.
Nhat Hanhi järgi tähendab budism ennekõike virgelolekut – teadlikkust sellest, mis toimub inimese kehas, tunnetes, meeles ning maailmas.
«Kui olete päriselt virge, siis ei saa te käituda teisiti kui kaastundlikult, püüdes leevendada kannatusi, mida enda ümber näete. Seega peab budism ilmaeluga tegemist tegema. Kui sellega tegemist pole, siis pole see ka budism.»