L, 3.12.2022

Mali sõjaväehunta saadab riigist välja Prantsusmaa suursaadiku

AFP/BNS
Mali sõjaväehunta saadab riigist välja Prantsusmaa suursaadiku
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Prantsusmaa suursaadik Malis Joel Meyer.
Prantsusmaa suursaadik Malis Joel Meyer. Foto: Nicolas Remene/AFP/Scanpix

Mali saadab Prantsusmaa ametnike «vaenulike avalduste» tõttu riigist välja Prantsuse suursaadiku, teatas riigitelevisioon esmaspäeval.

«Mali Vabariigi valitsus teatab kodumaisele ja rahvusvahelisele üldsusele, et Prantsusmaa suursaadikut Bamakos, tema ekstsellentsi Joel Meyerit teavitati täna valitsuse otsusest, mille kohaselt ta peab 72 tunni jooksul riigi territooriumilt lahkuma,» öeldi televisioonis ette loetud avalduses.

Mali ja Prantsusmaa vahelised suhted on pärast sõjaväe võimuletulekut 2020. aasta augustis kehvas seisus.

Eelmisel nädalal ütles Prantsuse välisminister Jean-Yves Le Drian ajakirjanikele, et Mali hunta on «ebaseaduslik» ja selle otsused «vastutustundetud».

Kaitseminister Florence Parly süüdistas riigi valitsejaid Prantsusmaa vastastes «provokatsioonides».

Mali võimude sõnul on Pariisi seisukohavõtud «vaenulikud ja ennekuulmatud».

«Mali valitsus mõistab jõuliselt hukka avaldused, mis on vastuolus kahe riigi vaheliste sõbralike suhete arendamisega.»

Mali valitsus kordas samas «valmisolekut hoida dialoogi ja teha koostööd kõigi oma rahvusvaheliste partneritega, sealhulgas Prantsusmaaga, vastastikuses lugupidamises ja pidades kinni mittesekkumise põhimõttest».

Mali välisminister Abdoulaye Diop süüdistas Prantsusmaad valikulises raevus, mis puudutab sõjaväelist valitsust.

«Prantsusmaa, kes teatab, et kaitseb demokraatiat, on läinud teistesse riikidesse ja pannud pukki riigipead, kes on teinud riigipöördeid ning on need heaks kiitnud,» ütles ta.

Prantsusmaal on Sahelis tuhandeid sõjaväelasi, toetamaks Malit, Nigerit ja Burkina Fasot võitluses džihadistidega.

Pinged kasvasid pärast seda, kui Lääne-Aafrika Riikide Majandusühenduse (ECOWAS) kehtestas sel kuul kaubandusembargo ja sulges piirid. Otsust toetasid ka Prantsusmaa, USA ja EL.

Sanktsioonid järgnesid hunta ettepanekule jääda enne valimiste korraldamist võimule kuni viieks aastaks, hoolimata varem antud lubadusest korraldada valimised enne 2022. aasta veebruari lõppu.

Valitud president Ibrahim Boubacar Keita kukutati 2020. aasta augustis sõjaväelise riigipöördega.

Märksõnad
Tagasi üles