/nginx/o/2022/02/01/14339991t1hc0be.jpg)
Venemaa on edastanud kõigile Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) liikmesriikidele kirja, milles soovitakse teada nende seisukohti julgeoleku küsimustes, ütles teisipäeval Soome välisminister Pekka Haavisto.
Haavisto: Venemaa kiri on edastatud kõikidele OSCE riikidele
Haavisto sõnul valmistab Soome ette oma vastust Venemaale ning uurib, kas tuleks esitada ühised vastused Euroopa Liidu või OSCE raames. Ta ei soostunud ütlema, millal Soome vastus valmis saab.
Haavisto ütles, et seda teemat käsitletakse kolmapäeval, kui ta külastab koos kaitseminister Antti Kaikkoneniga Rootsit ja nad kohtuvad oma sealsete kolleegidega.
Vene uudisteagentuur Tass teatas varem teisipäeval, et Venemaa kiri on edastatud Soome välisministeeriumile. Haavisto sõnul sai Soome Moskva kirja esmaspäeval.
Tema sõnul tekitab küsimuse, miks saatis Moskva kirja kõigile OSCE riikidele eraldi, mitte organisatsiooni juhtkonnale.
«Mõte on arutada OSCE eesistuja Poolaga, kas saaks seda asja käsitleda OSCE raames ja vastust koordineerida,» ütles Haavisto.
Ta ei soostunud spekuleerima selle üle, kas Venemaa soovib eraldi kirju saates tekitada lõhesid OSCEs.
Venemaa on pidanud aktiivselt kõnelusi muu hulgas NATO ja USA-ga ning nõudnud tagatisi, et allianss rohkem ei laieneks.
Haavisto sõnul on diplomaatia kasutamine hea.
«Diplomaatia tee on alati alternatiiv jõu kasutamisele,» ütles ta.
Vene välisminister Sergei Lavrov on varem kinnitanud, et välisministeerium saatis NATO ja OSCE riikidele järelepärimise, et saada selgitus, kuidas nad kavatsevad täita kohustust mitte tugevdada oma julgeolekut teiste arvelt.
Minister märkis, et kõige olulisem teema, mille Venemaa detsembris esitatud julgeolekutagatiste ettepanekutega tõstatas, on see, kas NATO liikmesriikidel ja riikidel, kes soovivad sinna astuda, on õigus teha vastavaid otsuseid, küsimata selleks kelleltki teiselt nõusolekut.
Ta lisas, et USAs viidatakse sel puhul üksnes Põhja-Atlandi lepingu 10. artiklile, mis räägib sellest, et allianss võib vastu võtta mis tahes riigi, kes on valmis panustama Põhja-Atlandi regiooni julgeolekusse.
Lavrovi sõnul on «keda tahan, seda kutsun» stiilis lähenemine vildakas, sest nii on vastu võetud riigid, «kelle rahvastega on meil head suhted – Montenegro, Makedoonia».