Läti kodanikud tõrjusid vene keelele teise riigikeele staatuse andmise

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Meeleavaldus Läti keele kaitseks  Läti saatkonna ees Tallinnas.
Meeleavaldus Läti keele kaitseks Läti saatkonna ees Tallinnas. Foto: Raigo Pajula

Vene keelele Lätis teise riigikeele staatuse andmist vastustas laupäeval toimunud referendumil 74,76 protsenti hääletanutest, poolt oli 24,92 protsenti, selgus keskvalimiskomisjoni esialgsetest tulemustest, kui andmed olid edastanud 981 valimisjaoskonda 1035st.

Kakskeelsuse kehtestamist toetas 253 712 hääletanut ja vastu oli 761 024. Seni on kehtetuks tunnistatud 3263 hääletussedelit.

Referendum toimub põhiseaduse muudatuste üle, mis teeksid vene keelest teise ametliku riigikeele. Muudatuste jõustumiseks peaksid neid toetama vähemalt 772 583 valijat.

Keskvalimiskomisjoni esialgsetel andmetel osales referendumil 1 087 284 inimest ehk 70,37 protsenti kõigist hääleõiguslikest kodanikest.

Tagasi üles