KOHALIK VAADE ⟩ Hispaania lihakultuuri tõotavad tulla muutused

11. detsembril avaldasid loomaõiguslased Madridis meelt liha tarbimise vastu. Nende sõnul tapetakse Hispaanias iga tund 103 320 veist, mis teeb aastas 906 miljonit veist.  Foto: Atilano Garcia/Sopa/Zuma/scanpix

Kuigi tundub ebausutav, et küsimus, kuidas kasvatatakse sigu ja veiseid, on saanud vasak- ja parempoolsete vaheliste nn kultuurisõdade kõneaineks, on viimase aja poliitiline diskussioon Hispaanias keerelnud just nimelt talunike toodetud liha kvaliteedi ümber.

Tüli sai alguse sellest, kui Hispaania vasakpoolne tarbijaminister Alberto Garzón ütles väljaandele Guardian, et Hispaania megafarmid reostavad pinnast ja vett ning sealsed halvasti koheldud loomad annavad kehvema kvaliteediga liha.

Suurim opositsioonierakond Rahvapartei nägi nendes avaldustes ainestikku, millega rünnata Hispaania valitsusjuhti Pedro Sánchezt. Rahvapartei juht Pablo Casado läks lausa Euroopa tasandil ümber lükkama «Garzóni rünnakuid» ja tõuloomakasvatajate sõnul oli tegu tõsise löögiga lihatööstuse pihta.

Isegi kõrged Sotsialistliku Partei ametnikud juhtivast koalitsiooniparteist olid Garzóni sõnadest raevunud.

See pole aga esimene kord, kui Garzón on oma väljaütlemistega teravaid emotsioone tekitanud. Mullu juulis sattus ta kriitikarahe alla, kui palus hispaanlastel tarbida vähem liha, et kaitsta nii enda kui ka planeedi tervist, tuletades meelde, et loomakasvatus tekitab 14,5 protsenti kasvuhoonegaasidest, mis põhjustavad globaalset soojenemist.